kolmapäev, 6. märts 2019

Mitu vastlakuklit mahub sinu  päeva?


Tahaks juba kirjutada, et plirts- plärts käes on märts, aga kui eile hommikul silmad lahti tegin siis pilt, mis õues avanes oli ikka hoopis midagi muud.
Sellist kogust lund pole tükk aega korraga nii palju maha sadanud.
Nädal aega saingi siis ainult oma lumeroosi ja kellukesi imetleda. Nüüd on kõik jälle paksu lume all
Mehe auto oli üleni lumme mattunud ja lisaks oli sahk veel suure valli  ette ajanud. Kasvuhoone ägas raskuse all ja oli tükk tegemist, et üldse sinna jõuda.
Lastel oli muidugi lõbu laialt. Vastlapäev missugune. Lund põlvini ja liug ise läks ikka päris pikaks, sest lume all oli veel jää. Polnud isegi kelku vaja. Tagumik ajas asja ära  ja linad tulid hästi  pikad.
Voolisime muidugi ka plastiliinist vastlakukleid  ja kõigil olid suud naerul kui avastasid, et õhtuooteks olidki just samasugused nagu nad hommikul meisterdanud olid.
Mina pole küll kunagi aru saanud mis võlu selles saiaplönnis ja törtsus vahukoores on, et seda sööma peaks. Ma võin neid kaugelt vaadata, aga pole vist elus ühtegi ära söönud. Meie kolmesed olid aga armsad oma valgete vuntside ja habemetega.



1 kommentaar:

  1. sinu mehe auto on nagu vastlakukkel. HIHIHII. Kas tead mul sama lugu et mina neid ise ei söö kui siis ainult vahukoor keskelt selle pealmise katusega kraabin sinna katuse peale ja katuse koos vahukoorega söön ära küll .. muu saia osa ei huvita mind ka … Nii naljakas .. hernesupp maitseb mulle ka vähe ja ise seda peaaegu ei teegi , söön küll kui on valmistehtud … Jaa meil ka isegi täna veel sadas lund .. Nii tore et sa kirjutasid oli kohe pöhjust ennast käsile võtta ja vastukülaskäigule ka tulla

    VastaKustuta