Emmeliine ja Otto.

Paekivist seinad, puidust laed ja põrandad.
Kivist trepid ja  käigud annavad edasi hotelli ajaloolise atmosfääri.
Restoran ise on oma nime saanud parun Theophil von Stackelbergi laste järgi.
Emmeliine oli paruni kolmest lapsest esiklaps ja Otto esimese poja üks nimedest.
Lapsed olid väga lähedased ja neil oli üks ühine saladus. Nimelt-kokakunst.
Mõlemad armastasid köögis aega viita ja koos kokkadega katsetada.

Kui te otsite head toitu ja ajaloolist atmosfääri, siis kindlasti külastage seda restorani.
Meie valikus oli eelroaks õrnsoolalõhe marineeritud peedi, toorjuustu, kurgi ja mädarõikaga.
Kaunilt serveeritud toidul olid kõik maitsed paigas.
Pearoaks tellisime röstitud pardifilee kaalikapüree, punase peedi kastme ja marineeritud sinepiseemnetega.
Part oli õiges küpsusastmes, mahe ja mahlane.
Lisaks kaalikapüreele oli lisatud ka marineeritud õhukesed kaalikaliistakud, mis olid väga meeldiva ning  omapärase maitsega.
Magustoidu jaoks kõhus  enam  palju ruumi ei olnudki, aga pidime ka selle ikka ära proovima.
Karusmarja parfee koos leedri marja meringue, õunatšatni ja –kompotiga.

Üle hulga aja üks koht, kus ei olnud mitte millegi üle nuriseda. Pererahvas nii külalislahke ja abivalmis, toidud maitsvad ning koht ise hubane ning mõnus.
Aga minge ise ka ja proovige järele.