Reede, 12. juuni 2020

Oleme kuulanud lillede  laulu.

Aeg aina lendab ja  kogu aeg jääb mõni tund puudu, et kõike jõuda teha mida tahaksin. 

Alles algas mai armsa emadepäevaga kui kõik mu lapsed koju jõudsid ja nüüd juba juuni keskpaik käes.

Noorem lapselaps sai aastaseks ja mitmed mõisad said jälle läbi käidud.

Kehtna mõisas muidugi paelusid mu tähelepanu hobused. Sinna oleksin võinud jäädagi. Väikesed varsad kepslesid emmede ümber ja olid nii lustlikud.

Peahoone oli ümbritsetud tiikidega ja ühes ujus pardipere oma seitsme lapsukesega. 
Mõisa on päris palju renoveeritud, kuid hooneid on väga palju ja igale poole pole jõutud.
Valitsejamaja,tall-tõllakuur,sepikoda,laudad,meierei, vankrikuur, aidad ja jääkelder. Loomulikult ka viinavabrik, mis ei puudu ühegi mõisa juurest. 
























Järvamaa kutsehariduskeskuse maja on samuti kenasti korda tehtud. Väga huvitvad on ornamendid, mis asuvad maja ülaosas.

















Olustvere mõisast võiks kirjutada pika jutu, aga ega kõike ei saa sõnadega kirjeldada. Peab ise nägema.





















 Edasi sõitsime Lelle mõisa. Mõis on parempoolsest otsast kahekorruseline, muus osas ühekordne.Säilinud on mitmed kõrvalhooned. Mõisahoonet ümbritseb suur park, mille suursugusust võimendab künklik maastik.


Õnneks saab nüüd jälle mõisadesse sisse ja homsest alustame jälle oma kahepäevaseid mõisatuure. Nii palju on veel nägemata.
 Ilusat suve ja huvitavaid seiklusi.

2 kommentaari:

  1. tore, et leiad aega kirjutamiseks. Ikkagi vanad blogisõbrad, eks!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eks seda aega ikka leiaks ka, aga siis jälle tundub, et ei oskagi midagi öelda.
      Mõisad tahaks küll siia kirja panna, sest siis on mingi ülevaade kus juba käinud oleme. Muist ongi vahele jäänud.

      Kustuta