reede, 13. september 2024

Nostalgia.

Kibelesin juba tükk aega  Alfredi pubisse minna. Tahtsin oma nooremale põlvkonnale ka rääkida millised ajaloolised sündmused siin 2010 a sündisid. Olin mõned korrad siin peale seda ka käinud, aga nüüd tundus, et vahe oli veninud liiga pikaks. 

Kohe alguses laideti maha meie soov aeda istuda põhjendusega, et öösel sadas vihma ja võib märg olla. Mina aga mäletasin, et  aias oli mitmeid varjualuseid kus vihm poleks seganud. Istusime siis  meile soovitatud kohta. Kõigepealt häiris see, et laud kleepis nii, et käed tahtsid vägisi laua külge jääda. Nägime kuidas kõrvallauas samuti salvrätikuga lauda pühiti Teenindaja tuli õnneks kiiresti ja võttis meie tellimused. Tellisime ka kannuga vett, mis kahjuks toodi meile alles siis kui olime juba söömise lõpetanud. Põhjendus oli selline, et neil polnud vaba  kannu. Praadi ootasime ilmatuma kaua  Vahepeal tuldi veel ütlema, et kahjuks läheb veel aega.  Mina tellisin endale suitsuse BBQ mustsõstrakastmega. Kõrvale krõbekartulid. Kõrvallauas tekkis äkki segadus. Tuli välja, et meie praed olid sinna jõudnud ja kui need lõpuks meieni jõudsid, siis olid juba  jahtunud. Lisaks oli minu taldrikul 2 suurt kildu küljest ära, mis mõjusid väga  masendavalt. Ma vihkan katkisi nõusid. Oma kodusest majapidamises viskan alati kõik nõud ära millel kild küljest tuleb, aga siin olid küljest ära ikka päris suured tükid. Mina olen seda meelt, et kui ma tulen välja sööma, maksan selle eest , siis tahan ma ka, et kõik oleks meeldiv ja esteetiline. Juhtisin teenindaja tähelepanu sellele, et praad on külm ja lisaks taldrik katki. Selle peale vastati ainult, et  sorry Tundsin siis juba trotsi ning ütlesin, et laud ka kleebib. Selle peale sain vastuse, et paljud ütlevad seda. Vahepeal tuli teine teenindaja küsima kas soovime veel midagi. Kui temale oma pretensioonid esitasin, siis ta süüdistas ainult omaniku ema, kes ei tea mitte midagi ja sellepärast on täna nii.  Praad ise oli alla igasugust arvestust. Mustsõstrakaste domineeris üle kõige. Tundus nagu terve praad oleks sooja vänge moosiga üle valatud, mis jättis kõik teised maitsed  varju. Kraapisin seda küll kartulitelt ja lihalt ära, aga ega see suurt ei päästnud. Suitsusest BBQ võis ainult unistada. Mina küll suitsust maitset ei tundnud.  Mu kaaslased tellisid kala ja neil vedas rohkem Lõpuks jõudis kohale ka kann veega, aga meie olime juba lõpetanud. Esimest korda olin ma toidu suhtes nii kriitiline. Nooruke teenindaja vabandas ette ja taha ja süüdistas endiselt omaniku ema. Õnneks see meie tuju ei rikkunud. Saime kõvasti naerda ja meenutame siiamaani . Alfredi pubisse, aga ma enam ilmselt oma jalga ei tõsta.