Neljapäev 27 mai.

Täna toimus siis meie lasteaias kaua oodatud evakuatsiooni õpe. Kõigepealt oli suurtele kiire koolitus ja siis algas raskem osa praktika.
 Meie 3-aastaste rühmas oli kohal 22 last.Muretsesime natuke kuidas me pisikestega järsust avarii trepist alla saame.Varasemad aastad on näidanud,et lapsed satuvad ikka paanikasse.
Eelmise aasta koolirühm nuttis oma tuppa jäänud kaisukate pärast. Tee siis nutvale lapsele selgeks, et see pole ju päriselt. Igaks juhuks olime väikeste juures kõigeks valmis.
Koridorid lasti paksu suitsu täis. Häire hakkas tööle. Igal rühmal oli oma kindel kogunemiskoht kuhu pidi võimalikult kiiresti jõudma. Nii kiiresti pole me vist veel kunagi lapsi riidesse saanud. Algul tegi lastele kõik väga nalja, aga kui suits juba meie ruumi hakkas jõudma, siis mõnegi nägu läks tõsiseks.
Mina olin siis rivi ees ja püüdsin lapsi rahustada ja koos hoida.Teine õpetaja oli lõpus ja sulges meie järel uksi. Ega see järsust trepist alla tulek väga lihtne polnudki, aga saime  hakkama ja jõudsime kenasti liumäe juurde kus oligi meie kogunemiskoht.
Kiita saime muidugi ka, et nii väikesed ja tublid.
Üritus ise läks korda,aga naerma ajas ühe 3 aastase küsimus, et kus mina nii kaua olin kui nemad läbi suitsu pidid minema.