Reede, 11. juuni 2010


Pikk päevatee kaob öösse.

reede 11. juuni.20010.17.37.


Üle hulga aja jälle nagu niuhti teatris käidud.Sain suure elamuse osaliseks ja karta on ,et teatris käimistest hakkab nüüd kujunema minu järgmine sõltuvus.
Valisin kaua ,mida vaatama minna ja otsustasin Eugene O`Neilli "Pikk päevatee kaob öösse "kasuks.Seda enam ,et see toimus Keila-Joa mõisas ja näitlejateks olid Ülle Kaljuste,Ain Lutsepp,Märt Avandi,Tiit Sukk ja Pille Lukin.Märt Avandist sain hoopis teistsuguse pildi.Siiani olin teda vaadanud ,kui parajat koomikut.
Näidendi tegevus toimus 1 päeva jooksul.Elatakse ühe katuse all,aga ei leita ühist keelt.Peresuhted on ummikusse jooksnud,elatakse teineteisest mööda,salatakse probleeme ja muidugi ka suur enesepettus.Emal on narkosõltuvus.Ülle Kaljustel on veenev ja põnev karakter.Ta on naine oma võitlustega,milles ta kahjuks alla jääb.Süütunne ja hingedraumad on viinud ta nii kaugele.Meestel on jälle alkoholiprobleemid.Nooremal perepojal kirjanikutaotlusega Edmund Tyroni'el on surmav haigus-tiisikus.
Teater meeldis väga, kuigi oma olemuselt oli ta küllaltki rusuv-psühholoogiline draama ,aga ikkagi maailma klassika.Soovitan soojalt ja te ei kahetse.

2 kommentaari:

  1. Väga väike kiri, raske lugeda.

    VastaKustuta
  2. Tänan ,et tähelepanu juhtisid.Kodu arvutist ei saanud küll aru ,et midagi teistmoodi ,aga kui tööl täna vaatasin ,siis ehmatasin ise ka.Ei tea mis on juhtunud.Vahepeal olid lapselapsed ka arvutis.

    VastaKustuta