Jõulud.

Reede õhtul sadama hakanud lumi tõi lõpuks ka selle kauaoodatud jõulutunde kohale. Tassisin kuuse, mis oli mitu päeva õues ämbris oma aega oodanud tuppa ning noorem tütar asus ehtima. Mulle ei meeldi, kui kuusk on väga kirju ja ta loomulik ilu ei paista välja. Sellel aastal sai ta endale sinised tuled ja ehted. Noorem poeg küll kommenteeris, et väga igav kuusk, aga minule meeldib.Eriti ilus on veel hämaras ja kui elektriküünlad põlevad.

Terve hommiku mässasin  oma keskkütte süsteemiga. Mees ütles kohe, et tema ei tunne seda süsteemi ja vanemale pojale helistades sain hea soovituse ise  loogiliselt mõelda. Sain aru küll, et õhk on  vahel, aga peale õhutamist ja süsteemi vee juurde  laskmist  ei läinud pooled radikad ikka soojaks. Ei jäänudki muud üle, kui keerasin  kraanid uuesti lahti ja lasin veel lihtsalt  läbi süsteemi voolata. Kasu oli nii palju, et ülemine korrus läks soojaks.2 radikat aga käitusid ikka loogika vastaselt. Homme võin juba normaalselt kütma hakata ja ehk nad mõtlevad öö jooksul järele ning hakkavad teistega koostööd tegema. Ma poleks iial arvanud, et ma pean kunagi selliste probleemidega tegelema, aga eks iga asi on millekski hea. Loodan ainult, et järgmine aasta tuleb natuke lihtsam. Sellel aastal tuli liiga palju kodumasinaid välja vahetada küll äikese ja muude jamade pärast. Arvan, et minu limiit on tükiks ajaks täis.

Jõuluõhtu oli meil ikka selline traditsiooniline pere kokkutulek. Õnneks ruumipuudust pole ja meie suur pere mahub kenasti ära. Jõuluvana ei käinud, aga päkapikud olid pakid kuuse alla toimetanud ja ega ilma salmita kätte ikka  ei saanud ka.  Minu mees oli kavalpea. Tema nunnutas magavat kassi ja mina pidin siis topelt lugema ning tema pakid ka välja lunastama. Lasteaias jääb midagi ikka kõrva taha ka ning salmipuuduse üle ei saanud kurta.