Laupäev, 25. veebruar 2012

Võimekus ilma võimalusteta ei maksa midagi.

Kuulasin pool ööd oma noorema  poja reisimuljeid ja mõtlesin päris tõsiselt järele, ega ta mul ikka seal sünnitusmajas sassi ei läinud. Nii arulagedat inimest teist ei tea küll oma suguvõsas olevat.
Kõik sai alguse minu tilkuvast duššisegistist ja neljapäeva õhtusest grillimisest. Pool seltskonda kogunes pärast  meie majja ja küllap siis siin tekkiski palju toredaid mõtteid. Poiss oli küsinud teistelt, kas keegi oleks valmis tegema midagi täiesti mõtlematut nüüd ja kohe. Kuna teistel plaane polnud, siis pakkus ta ise  välja, et põrutaks Las Vegasesse. Lennujaamaga ühendust võttes selgus, et kohe ja praegu on võimalik ainult Amsterdami lennata. Telliti takso, ei mingit pagasit ja minek. Mina  ei teadnud sellest midagi enne, kui lõuna paiku helistasin pojale, et millal me läheme siis seda segistit ostma. Ta teatas mulle, et paar päeva ei saa sellega tegeleda, sest on Amsterdamis. Soovitasin tal soojalt rohkem peale mitte võtta. Helistasin siis teisele pojale ja kaebasin talle  venna üle. Alles siis pidin tõdema, et kõik oligi tõsi. Öösel ärkasin selle peale, et keegi kolistas all korrusel. Olin valmis juba murdvarastega kohtumiseks, aga üles korrusele ronis hoopis mu noorem poeg ja teatas, et tema on nüüd nii väsinud, et magab nädal aega jutti. Saa siis nüüd nendest tänapäeva lastest aru. Teatab seda nii nagu oleks käinud Säästumarketis. Vähemalt  tean nüüd kuidas ise rikkaks saada. Iga liigutus, mida ma poja jaoks edaspidi teen  on  tasuline. Terve märts veel ühe katuse all elada. Elu on ikka lill küll.

6 kommentaari:

  1. Ei oskagi otsustada, kas sulle sellise poja pärast kaasa tunda või kadestada. Niisugune hullus on meiesuguste jaoks mõeldamatu, aga just niisugused inimesed, kes mõtlevad rutiinivabalt, julgevad ette võtta asju, mis teised peavad teostumatuks.

    Märkus: võta ka sina see kommentaari kinnitussõna küsimine maha, või muidu sul keegi enam ei kommenteeri ;) (Õpetuse leiad Konna blogi kommentaaariumist)

    VastaKustuta
  2. Selliseid tempe olen ma isegi noorena teinud :D. Läheb vanusega üle...

    VastaKustuta
  3. Mitte alati, kuigi minu eas läheb järjestamisega natuke rohkem aega, 2010 veebruaris teisipäeval otsustasin, et lähen Dominikaani ja neljapäeval istusin juba lennujaamas. Eriti tore reis oli. Soovitan teha kõigil selliseid hulljulgeid otsuseid. Üks päev on täiesti sobiv aeg kohvri pakkimiseks ja asjade järjestamiseks. Kõik on kinni prioriteetidest.

    VastaKustuta
  4. No ma ei tea ise ka veel, mida mõelda.Poiss pole igatahes veel ärganud. Lubas ju nädal aega magada järjest, aga duššisegisti on vahetatud ja kui mina ikka asja kätte võtan, siis on tehtud ka.

    VastaKustuta
  5. äkki sobiks pojale töökoht kommertskanalites. Seal saaks igasugu ekstreemsusi proovida. ja veel kui selle eest makstakse :D

    VastaKustuta
  6. Ma ei teagi, mis talle sobiks kõige paremini, aga ta oskab mind üllatada tõesti. Natuke aega tagasi kuulsin, et ta läheb oma kolmanda autopesula avamisele ja ma ei teadnudki, et tal neid juba 3 on. Muudest äridest ei räägigi. Mu parkimisplats on nii autosid täis, et ma ei mahuks oma jalgrattaga enam sisse,aga ta seletab mulle kõik nii ilusasti ära, milleks iga auto vajalik on nii, et mul ei teki isegi küsimust, miks ühele inimesele on vaja kolme isiklikku ja siis veel mõned peale ka. Vist on ikka tõesti sassi läinud, kuigi selle lapsega oleme käinud mõlemad seal teispoolsusel äärel ära, aga kahtlused on.

    VastaKustuta