Su elus võib olla kõik hästi, aga piisab olla ainult valel ajal vales kohas tõdemaks, et tegelikult pole su alateadvus midagi unustanud. Kõik on kuskile hinge kõige sügavasse soppi talletatud.Tänane päev oli üldse kuidagi imelik juba algusest peale. Nägin öösel unes, et mu keskküttetorud olid lekkima hakanud ja seinad olid kõik märjad. Õnneks oli see ainult uni, aga kui uksekella peale avama läksin ja seal tüütut külalist nägin, siis mõistsin, et tänane päev on täielik katastroohv. Ei lugenud ka see, et mu minia lõpuks Luksemburgist tagasi jõudis ja noored jälle omaette kolisid. Õnneks mõistis tüütus isegi, et minust pole talle jutukaaslast ja tegi kiiresti minekut.
Jõudsin Nõmmele just sellel hetkel, kui Citroeni kaubik ja Honda mootorratas kokku põrkasid. Inimene hoiab elus häid mälestusi, halba ei taheta mäletada, aga kui sa näed jälle midagi, mis on sulle tuttav sealt kuskilt kaugelt, siis on raske ükskõikseks jääda. Elu ja surma lahutab ainult õhkõrn piir ja sa mõistad, et selle 5 aastaga pole tegelikult midagi ununenud.
Ma ei usu, et keegi nuttes õnnelik on. Aga nutt uhab ängistuse või kurbuse hingest ja pärast seda on võimalik taas õnnelik olla.
VastaKustutaSellised asjad ei unune kunagi. Ainult me meenutame neid aja möödudes üha harvemini. Võib-olla oli sulle seda meeldetuletust millgipärast praegu vaja.
Aitäh Sulle. Just seda oligi mulle vaja, sest kõik võib ju olla ilus ja kena,aga need mineviku varjud tulevad vahel ikkagi sealt kuskilt esile. Mitte, et ma tahaks või ootaks, aga ma hoolisin ilmselt liiga palju.
VastaKustuta