Õnn ei ole naljaasi.
Õhtul muru niites märkasin, et 2 last kõnnivad minu maja ees edasi-tagasi. Jätsin lõpuks oma töö pooleli ja küsisin kas neil on mingi mure. Lapsed olid umbes 4-5 aastased ja kuidagi tuttava näoga. Arvasin, et küllap nad siis siin kuskil lähedal ka elavad ja ma olen ilmselt varem nendega kohtunud.Suuremal olid peod sireliõisi täis ja ta teatas mulle kõlava häälega, et nemad müüvad õnne. Jäin huviga kuulama, mida nad mulle siis pajatavad. Laste kiituseks peab ütlema, et jutt oli küllaltki sorav ja veenev. Kõik sireliõied tuli ööseks padja alla panna ja siis pidid ka kõige võimatumad ja salajasemad soovid täide minema. Suurem tüdruk teatas lõpetuseks, et muidugi on õnnel ka oma hind ja see maksab 1 näts. Uurisin siis, et kas nad on täna palju õnne juba müünud. Taskud olid neil tõesti varandust täis. Inimesed olid õnne eest maksnud kommi, raha ja küpsistega. Ei saanud minagi viletsam olla. Eks mul on nüüd siis ka see kommitädi kuulsus küljes.Õied panen loomulikult ööseks padja alla ja soovin, et minu mees Pariisist kiiremini koju jõuaks.:D
Vana mees? Või uus??:D No peaasi, et õnne-õisi õigesti kasutada oskate!
VastaKustutaMa ei tea, ma oleks vist noominud, et niimoodi sireleid ei rüüstata. Eks elukutse ohver ja skeptik nagunii, mis teha!!
VastaKustutaKonn, konn.Ma olen ikka jätkuvalt korralik, aga järjekindel.:D Vanu mehi ma ei vaata. Minusugune triksis-traksis tahab ikka noort ja elujõulist.
VastaKustutaHelle. Mul on hoopis selline tunne, et lastel oli keegi õpetaja, kes neid sellele teele saatis. Vaevalt nii väikesed oleks sellist teksti ise välja mõelnud.Jutt oli ju ette valmistatud. Täna tööl seda rääkides selgus, et ühele töökaaslasele oli õnnekive müümas käidud ja ka sellised väikesed tüdrukud.Kivid olid tavalised kruusakivid muidugi. Arvata võib, et äri on siis lai ja ikka toob sisse ka midagi.
Lapsed on tänapäeval ikka jube hakkajad väikesed bisnesmenid ;) Aga sirelite padja alla panek on täiesti vale jutt! Rohkem kui 4 kroonlehega sireliõie peab ära sööma, et õnnelikuks saada. Ma ise just hiljuti leidsin oma sirelitest 8-õielehega sireliõie ja sõin ära. Ja ei läinud mööda nädalatki, kui õnn juba uksele koputas :D
VastaKustutaMa ei hakka sulle ütlemagi, et sirelid olid topeltõite sordist, aga õnn juba naeratas mulle. Sain oma mehega terve öö Skypes lätrata. Olen nüüd unine, aga õnnelik. :D
VastaKustutaEinoh, tädid ikka puhta jaburaks muutund:D Kes sööb õisi, kes kudrutab öö läbi! Bianka, kas sisse ka lasid? Õnne, nohh:D
VastaKustutaA tädi neiu, ma ei saandki aru, et kas su verbaalset süüdimatust toidab skaibis uus, uuem või koguni uusim mees? Vanadus ei puutu siin üldse asjasse, triksis-traksis tädike;)
Konnaonu Sinu uudishimu paneb mind imestama.:D Nii vastupandamatu nagu Sina ma kahjuks veel ei ole ja pean leppima ikka veel mehega, kes mu elu kardinaalselt muutis.Kindlasti on mul meeste osas veel arenguruumi, aga praegusel ajahetkel olen juba tükimat aega rahul just sellega, kes minu elu on vürtsitanud üllatuste ja ootamatustega.
VastaKustutaErinevalt Neiust, olen mina arg ja ettevaatlik, ma ei ole veel ust lahti teinud ega oma õnne üle vaadanud. Võib-olla on õnn ootamast väsinud ja juba lahkunud, kuna mina ei suuda otsustada, kas riskida või mitte. Aga no koputus oli raudselt, pioneeri ausõna :D
VastaKustuta