Laupäev, 1. juuni 2013



Klooga mu arm.

Aastaga polnud  midagi muutunud. Selline tunne oli, et alustasime just  sealt, kust eelmisel aastal pooleli jäime. Tööülesanded ja inimesed ja need armsad väikesed palkmajad- kõik oli sama nagu eelmiselgi  suvel.  Ainult siis, kui alustasime, olid  maasikad juba valmis.
Lapsed on samasugused unustajad kui eelmiselgi aastal. Hulk varandust alustades telefonidest  ja riietest jäävad  jälle omanikku ootama. Sääsed olid ainult teistsugused kui minu koduaias. Sellised tumedamad ja masajalgsemad  ja hammustasid ka vihasemalt.


3 kommentaari:

  1. Klooga on hästi ilus koht ... aga sääsed jah on ikka kohutavad elukad .. kas sääsetõrjevahend aitab? mõnel ei aita seegi ...

    VastaKustuta
  2. Ma ikka jälle imestan, et kuidas sa küll jaksad veel lisatööd võtta oma põhitöö, maja, aia ja suure perekonna kõrvalt. Või ükskord siis, kui ka sina ütled, et enam nii palju ei jõua ette võtta :D

    VastaKustuta
  3. Ennast kiitmast ma ei väsi.Põhitööl olen ka praegu ainuke meie rühmast alles.:D Teen seal ka pikki päevi 7.00 kuni 18.00 ja eile olin laste näidendis veel inimsööja lisaks jutustajale kuna osaline jäi haigeks. Ilmselt vanajumal ei ole minuga rahul. Miks muidu ta siis keset meie pidu nii kõva müristamise saatis.
    Ja sa unustasid veel minu igaõhtused jalgrattasõidud.Hakkab vaikselt juba sinna tuhande km. jõudma sellel aastal.Ja muidugi mu puulõhkumine. Arvan, et olen üksi vähemalt 10 ruumi lõhkunud ja viimased 5 on veel.Poisid ja mees on muidugi need kõige suuremad ette võtnud, aga ega siis ennast saa ka lõdvaks lasta.Mehi peab ju hoidma.:D
    Mu analüüsid olid nii korras ja kõik oli viimaseni normis, et vinguda pole mitte millegi üle.

    VastaKustuta