Tervisi teisest ilmast.

Imestasin alles mõni päev tagasi, kuidas on suvel võimalik haigeks jääda. Nüüd ma tean, et see on võimalik ja alles mõned tunnid tunnen ennast jälle inimesena. 4 ööd- päeva kannatada lakkamatut peavalu on kohutav. Selline tunne oli, et  rähn Woody ehitab mulle pähe pesa. Terve pea vasak pool oli nii valus, et ei saanud puudutadagi, juuste kammimisest rääkimata. Käisin ringi soe mohäärist müts peas, aga kasu polnud  mitte millestki. Valu ei võtnud  ära ka kahed rohud, mis arst mulle  kirjutas. Hea ei olnud ei pikali ega püsti ning  2 ööd ei suutnud valu pärast magada.  Millegipärast ei olnud ka väsinud.
Helistasin pereõele, et ta mulle valu vastu mingi retsepti kirjutaks, aga tema kutsus mu kohe kohale hoolimata sellest, et oli imikute päev.
Kontroll oli päris põhjalik. Pidin põsed punni ajama, silmi kinni-lahti tegema, kulmusid kergitama, uuris igemeid ja hambaid ning lõpuks ka kurku ja kõrvu. Kõrvapõletik oli alles algstaadiumis, kuigi kõrv oligi esimene mure, mille pärast ma  helistasin. Pereõde oli minu sümptomite järgi alguses kahtlustanud, et mul võib isegi insult olla. Mina ei võtnud siis asja veel nii traagiliselt. Arvasin lihtsalt kerge külmetus, mis kohe üle läheb ja  ei tahtnud haiguslehtegi.
Eks ma ise olen süüdi ka, et ma selle haiguse sain. Tellisin 5 ruumi kuivi saetud, lõhutud puid ja tahtsin need kohe keldrisse laduda. Kell oli juba päris palju ja kui lõpetasin, siis oli öö  käes. Enne lõppu jõudis tütar koju ja tema viskas siis luugist viimased puud sisse ja mina ronisin märja nahaga alla keldrisse puid laduma. Ülevalt kedriluugist see  tuuletõmbus mu  kätte saigi. Öösel hakkas esimest korda kõrv valutama ja siis kohe ka pea.
Neli päeva peavaluga on päris ränk. Võtsin täna öösel veel killukese mehe unerohust, et natukenegi magada, aga ilmselt oli viga. Magasin ainult jupiti ja nägin kohutavaid unenägusid. Ärkasin ikkagi  valu pärast üles ja und enam ei tulnudki.. Lisaks valule oli hommikul  veel uimasus ja tasakaaluhäired. Nagu sellest veel vähe oleks  jooksid mu silmad kõik need päevad sorinal vett. Ei aidanud silmatilgad ega kummelikompress. Silmad olid rullis, mis rullis.Peeglist vaatas vastu tundmatu naine.
Tundus, et arsti kirjutatud rohud mõjusid vastupidiselt. Uurisin netist, kuidas teised selle haigusega on toiminud ja üks kirjutas, et talle aitas Ibumax. Kaotada ponud midagi. Pool tundi peale tableti manustamist kadus valu nagu tina tuhka.  Järgi jäi ainult nõrkus ja jõuetus. Noorem poeg tõi mulle jõujooki. Nüüd mõned tunnid hiljem tunnen ennast just nii, nagu poleks kunagi haige olnudki.
Süda juba valutaski, kuidas homme Klooga-rannaga saab.