pühapäev, 9. märts 2014


Oma vitsad peksavad kõige valusamini.

Sain kokku tuttvaga, aga ta pidi minus pettuma. Selle asemel, et ta kätt hoida ja talle kaasa tunda kui raske tal on, tegin talle hoopis peapesu.  Ometigi pidi ta minu puhul  sellega arvestama, et ma ei hakka midagi ilustama vaid ütlen just seda, mida ma arvan.
Kogu lugu sai alguse   7 aastat tagasi kui mees kosis endale noore naise.                                    
Me kõik püüdsime natuke talle mõistust pähe panna, aga ega "noored" ei kuulanud kedagi. Nad olid ju ometigi armunud ja mis loeb armunutele vanusevahe. Naine oli siis 25 aastane. Just ühe purunenud suhte üle elanud ja küllaltki haavatav ning  katki. Loomulikult oli ta õnnelik, et tema ellu tuli mees, kes lubas teda kätel kanda, teda lohutada ja armastada ning  kõik ta soovid täita. Ei lugenud seegi, et mees oli temast tervelt 30 aastat vanem.
30 aastat on terve põlvkondade vahe. Mina võin ka oma laste sõpradega suhelda, ühises seltskonnas viibida ja ühiseid jututeemasidki leida, aga nii igapäevaselt elu jagada-ei kujuta ma küll ette. Nemad ei tea ju midagi meie aegadest, noorusest, sellest elus, mis siis oli, meie mälestustest. See on neile tükk tühja maad. Inimestel on erinevad huvid, muusikamaitse ja sõbrad.
Ja nüüd 7 aastat hiljem imestab mees, et miks ta naine ei taha enam temaga koos elada vaid ütleb talle, et ta on vana ja ei talu ta füüsilist lähedust. Ometigi ta ju lubas, et järgmised 15 aastat teda ei kohuta.
Võib-olla oleks kõik lihtsam, aga neil on ka 4 aastane poeg. Vanemate lahutus võib ükskõik kui rahumeelselt toimuda, aga lapsele on see ikkagi suur elumuutus. Olen seda oma pikkade tööaastate jooksul korduvalt näinud, mida teeb abielulahutus lastega. Loomulikult ei pea ma ka õigeks, et laps peaks päevast päeva elama koos vanematega, kes lihtsalt taluvad teineteist sellepärast, et neil pole kuhugi  minna.
Niisiis kaastunde asemel võtsin ma mehe hoopis läbi ja küsisin  kus oli tema mõistus 7 aastat tagasi kui ta veel kaotust põdeva  noore naisega kokku elama asus. Ma mõistan väga hästi  32 aastast naist kellel on kõik alles ees. Ilmselt tahaks ta ka veel lapsi, aga muretseda neid kohe, kohe 62 aastaseks saava mehega on küllaltki riskantne. 20 aasta pärast pole naine veel pensionieelikki, aga mehele võib ilmselt õnne soovida juba  postuumselt.  Ja mis seal salata.  :D Isegi mina, sellest naisest oluliselt vanem, vaatasin seda meest ja mõtlesin, et isegi mina ei tahaks sellist virisevat ja hädist vanameest.

10 kommentaari:

  1. Ma oletan, et sa ei räägi ei Jaan Tootsist, Enn Kunilast ega Urmas Sõõrumaast. Sest nagu teada, vanuselist ebavõrdsust aitab väga hästi tasakaalustada mehe paks rahakott :D

    Kuigi ma ei pea selliseid erinevatest põlvkondadest pärit inimeste kooselusid päris normaalseks, ei saa siiski ka üksnes hukkamõistuga teemale läheneda. Kustmaalt läheb normaalse vanusevahe piir? Mäletan, kuidas sa ise, Neiuke, kunagi minu selleteemalise arutelu alla ütlesid veendunult, et armastus ei küsi vanusest, tuues näiteks ühe oma tuttava, kellel oma järjekordse uue naisega oli 15-aastane vanusevahe ja suu-uur armass-tuss :D

    Aga mis puutub armastusse, siis see saab otsa reeglina kolme aastaga. Siis lähevad noore naise silmad lahti ja ta hakkab kaaluma poolt ja vastu argumente kooselu jätkamiseks. Sinu sõbral läks isegi hästi, ta sai veel 4 lisa-aastat. Niiet mis seal ikka kahetsesda :P Enamasti kahetsevad inimesed surres neid asju, mida nad tegemata on jätnud ;)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No 15 saan ma veel aru, aga 30 on poole rohkem. Tegelikult on neil see suhe juba 4 aastat vindunud nii, et Sul on õigus, et 3 aastaga saab armastus otsa ja peale lapse sündi pole meest enam magamistoa uksest sisse lastud.

      Kustuta
  2. Ta sai endale väikese poja ja kindlasti 3+x aastat armastust... või vähemalt hoolimist. Miks peaks kahetsema seda, mida sa oled 7 aastat tagasi teinud??? Eluga tuleb edasi minna, ja kui ta seda oskab, jääb ehk sõprus naisega ja poeg, kellele isa on väga oluline.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kahjuks pole tal pojaga ka erilist suhet, sest poiss arvestab ainult ema ja vanaemaga.Isaga lepib ainult siis kui muud varianti pole.

      Kustuta
  3. Seven years of lucky-fucky:P
    Ikskjuus mai frentš!
    Jah, ega vastassugupool ilmast kadunud pole, natuke põeb ja põrutab edasi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma unustasin, et sina oled hea inimeste tundja.Eks neid noori tütarlapsi, kes lohutust vajavad on ju ilmas veel :P

      Kustuta
  4. Eks 7 aastaga on nii mitmedki paarid sinnani jõudnud, et ei või teineteist silmaotsaski kannatada, voodisseminekust rääkimata. Vaevalt et mees selle ajaga nii palju vanemaks muutunud on, et ta naisele sellega vastikuks muutunud on. Ehk on asi hoopis mehe iseloomus. Nagu sa ütlesid, et sina niisugust "virisevat ja hädist vanameest" ei tahaks, miks peaks siis noorem naine teda tahtma :D

    Iseenesest ei pruugi suur vanusevahe üldsegi suhte purunemise põhjuseks olla. Nii mitmedki tuntud paarid on sellega hästi hakkama saanud, nagu näiteks Eino Baskin, Tõnu Kark või Mait Maltis. Eks ikka eelkõige vist sõltub palju mõlema iseloomust ja ootustest. Kui mees on piisavalt elujõuline, et noorema naisega koos seltsielus osaleda, tunneb huvi kõige kaasaegse vastu, siis noorepõlve erinevad lemmikfilmid või muud mälestused palju ei sega. Või vastupidi, kui naine soovibki rahulikku kodust eluviisi, stabiilsust ja toetamist, siis vanem mees seda suudab pakkuda.

    VastaKustuta
  5. Mina hoopis küsiks, et mis on siis see normaalne vanusevahe, et 15 on veel OK, aga 17 on juba palju???
    Ah, liiga tsementeerunud olete oma põhimõtetes. Pole vahet, mis see vanus on, olulised on siiski kaks inimest ja kui nad ei leia mõtet, et koos olla, pole vahet, kas vanusevahe on 2, 12 või 22 aastat.

    VastaKustuta
  6. Eks kõigil on oma arvamus, aga mina jään ikka oma seisukohale, et terve põlvkondade vahe ei saa siiski sellist suhtele vajalikku ühtekuuluvustunnet tekitada. Loomulikult on inimesed erinevad ja kõik ei peagi kokku sobima ja üksteisele meeldima, aga oma igapäevaelus koos elades on ikkagi vajalik mingil määral teada ja tunda teise maailma.32 ja 62 on minu meelest nagu isa ja tütar.

    VastaKustuta
  7. Ma ei tahaks olla vaenulik vanade üksikute meeste vastu kes noort liha igatsevad aga ütleksin, et paras , sai mis oli ära teeninud - saan aru küll miks need vanamehed noorte tüdrukute järgi hullud on ???.
    . Ükski normaalne, noor, kena ,haritud neiu aga ei hakka elama vanamehekönniga . Ikka oma vanuse inimesega tekib hea suhe. Aga kui ikka ei leia kedagi ja tahaks hirmsasti abielluda ja kellegi muuga pole- siis käib vanamees kah ... Kui juba rahast lage siis jätab vanamehe maha ja otsib uue , noorel ju elu ees ja aega küll . Ja vanamehel ka hea sai noort liha maitsta ... Ah, inimesi on nii erinevaid ja nii eri tahtmistega .

    VastaKustuta