Esmaspäev, 5. mai 2014



Motoorne rahutus.

Sellist elu nagu praegu pole ma kunagi  varem elanud.
2014 aasta algus oli päris kurb, aga nüüd olen jõudnud hoopis isemoodi maailma. Maailma,  kus on palju muusikat, rokkareid, patsiga poisse, kontserte, mootorattaid, kiireid autosid.
Ma ei teagi veel mis minu osa seal on, sest viimasel ajal pole mul palju öelda. Kuulan küll huviga, osavõtlikult, mõtlen kaasa ja imestan.
Imestan ikka ja jälle selle üle kui pisikestes asjades võib rõõm vahel peituda. Tulesädemetes, mõnusas meloodias, naeratustes, maitsvas toidus, heas veinis, päikeses, lemmikloomades ja kallistustes.
Üritan seda kõike iga päev märgata ja mõista. Ma ei teagi veel mis mind seal  õnnelikuks teeb. Pea on täis kummalisi mõtteid. Vahel on sellest isegi raske aru saada ja veel raskem sõnadesse panna, aga ühte ma tean. Seal kollases majakeses sadade kilomeetrite kaugusel on rahu ja vaikus, seal jääb aeg seisma.





3 kommentaari:

  1. Oi, kui ilus loodus , mul on hea meel, et su elu on täis põnevust , rõõmu, toredaid üllatusi,imelisi kohtumisi ,naudi ,naudi, naudi täie rinnaga ja ära jäta midagi vahele , midagi tegemata mis tundub õige olevat .. pärast pensionipõlves hea meenutada

    VastaKustuta
  2. Kui sa ütlesid "Ma ei teagi veel mis mind seal õnnelikuks teeb", siis minul tuli küll kohe üks vastusevariant pähe :P Või noh, tegelikult ei saa ma seda sugugi enda originaalseks väljamõeldiseks pidada, sellest ju laule lauldud ja luuletusi kirjutatud aastasadu.

    Saadan ühtlasi sulle väikese muusikalise tervituse, mis ehk aitab sul segadusest hinges sotti saada ja sõnu leida selle tunde kirjeldamiseks :DDD
    https://www.youtube.com/watch?v=D7KE84A6HQo

    VastaKustuta