Siiralt, lihtsalt ja eriliselt.
Vahel olen su pärast mures.
Magasid sa ikka piisavalt ja ega sa jälle ei jätnud lõunat vahele.
Vaadeldes taeva värve, näha seal miljoneid tähti, kuulata kõrvadega ja rääkida silmade ning südamega.
Mõista ja kuulata.
"Miks, mille puhul?" küsin mina.
"Sellepärast, et sa mul olemas oled."ütled sina.
Vahel tahaks sinuga koos nutta, sest nii hea on.
Pärast naeraks Sinuga koos selle üle, mis täna nutma ajas.
Ei teagi kuidas sulle öelda või kuidas seda sõnadesse panna, aga ma usun, et Sa tead seda isegi.
Kas üldse saakski seda sõnadesse panna?
Kahtlen selles.
See, mis meie vahel polegi sõnadesse pandav.
Igavik kellegagi võib olla täiuslik hetk.
Mõnikord oleme mures isegi inimese pärast, kes ei kuulu meie siseringi. Lihtsalt teed on ristunud.
VastaKustutaAga kas peaks küsima, kuidas sul läheb või pole see minu asi!?
Tundub, et mul läheb hästi ja midagi enamat oodata oleks vist puhas masohhism.Ma lausa naudin neid meie õhtuid.Muidugi kui mul lõngade värvimisest ja kerimisest aega üle jääb. Kõik tänu sinule muidugi, aga see on ka vahva ja tuleb meelde see nõuka aeg, kus seda sai pidevalt tehtud.
KustutaTegelikult on tore kui ma vahel meelde tulen ja meil oli väga mõnus hommikupoolik sinuga. Seda võib igal ajal korrata.
Ära unusta mind ka pirukale kutsuda! Ma võin isegi tulla:P
VastaKustutaNo ma ei tea. Koeri kutsutakse, inimesed tulevad ise. Ükskord pidid tulema, aga me pidime Biankaga kõik ise ära sööma.No hea küll mehele jäi ikka ka.Need minu oivalised seenepirukad, millest keegi ei saa keelduda.
VastaKustuta