Kuidas laupäeva õhtul adrenaliini saada.



Laupäev 06 november 2010 18.21

Vanad inimesed võiksid ju laupäeva õhtul rahulikult tugitoolis istuda ja sokki kududa,mitte oma tujusid pimedas jalgrattaga sõites välja elada.
Viimasel ajal olen alati ,kui midagi ei lähe just nii ,nagu ma olen soovinud ja ,kui tuju pole kõige parem ,võtnud oma punase jalgratta ja läinud metsa kihutama.Kui ikka kiirus on parajalt üle keskmise ,just nii ,et kõrvad tuule käes lipendama hakkavad ,siis ongi see õige feeling.Kahjuks ei saa enam kõrvade järgi kiirust mõõta sest need on mul punase mütsi alla peidetud ,aga sisetunne on veel olemas.Kuna vaatamata sellele ,et mu ratas on küll mitme lambiga varustatud ja mul endal ka on korralikult helkurvest seljas ,oli metsas kihutamiseks juba liiga pime .Olin sunnitud otsima teist varianti.Sõitsin siis Glehni lossi parki.Seal lähedal on ju minu lemmikmäed.Just sealt Tähetorni mäest saab õige kiiruse sisse ja seal tunnen seda õiget tunnet.Kihutasin siis oma lemmik kiirusega mäest alla ja nägin ,et süttis punane tuli.Katkematu autodevool jätkas sõitmist .Vajutasin pidureid ja ei mingit tolku.Külm jutt käis südame alt läbi.Mõtlesin juba ,et nüüd ma lähengi Lendava Konna Heinoga seda viimset valssi tantsima.Küllap mul on ikka kaitseingel.Viimasel hetkel sain ratta pidama.Sõitsin koju ja alles siin sain aru ,mis oleks võinud juhtuda.
Emmeliina ,Sinu blogi lugedes mõistsin ,et sõpradel on väga suur tähtsus meie elus.Just sellel hetkel astus minu hea sõber uksest sisse ,punane roos käes.Ta ütles ,et tema süda oli minu pärast millegipärast valutama hakanud.Nii hea on ,kui võid vahel lihtsalt sõbral särgi rinnaesise märjaks nutta ja ta üldse ei pahanda.Ilmselt pean ikka hakkama oma mõtlemist ja käitumist muutma.