Reede, 26. august 2011

Tere.



Uskumatu, kui palju jõuab teha kui 3 nädalat oled ilma arvutita. Mõni päev ei tule enam arvuti meeldegi. Olen taasavastanud selliseid tegevusi, millega pole enam ammu tegelenud. Näiteks tuletasin meelde, et olen kunagi muusikakoolis käinud. Hea on üle aastakümnete kogeda, et kõik polegi veel meelest läinud. Selline hea äratundmise rõõm.
Täna oli tõeline suvepäev. Hommikul sõitsin oma uue rattaga Nõmmele. Punane ratas on minu elust nüüd igaveseks kadunud. 6 pikka aastat sain ta seljas tallata ja selle ajaga oli ta mulle täiesti omaseks muutunud.Tegelikult on mul temast täiesti kahju, aga eks igal asjal ole oma aeg. Olen ju sõitnud vihmas ja lumes aastaajast hoolimata. Mees putitas küll teda, aga nüüd andis lõpuks ka käiguvahetaja otsad. Sõidan nüüd lilla rattaga. Perekonnas peab valitsema üksmeel. Oleme mehega nüüd ühtemoodi lillad. Ära tunneb mind hoolimata ratta värvist ikka punaste pükste järgi.
Uus asi tahab veel harjumist. Panin nagu tavaliselt ratta Nõmme keskuse ette lukku ja kui turult tagasi tulin, siis esimese ehmatusega vaatasin, et minu punast polegi. Võttis korraks südame alt külmaks. Lihamüüa oli just hoiatanud, et turult varastatakse rattaid. Minu lilla oli ikka alles.
Koju jõudes kolisin oma tööde ja tegemistega aeda. Homme tulevad kõik lapsed külla. Vanem poeg on küll veel Jordaanias tööl, aga loodan väga, et ta jõuab ka õigeks ajaks. Kartulisalati hakkimine ongi paras õuetegevus. Pole pärast köögi koristamist. Seda enam, et naaberaias oli poissmeeste pidu. Tursked palja ülakehaga mehed jooksid ja huilgasid nagu lapsed. Üks karvase rinnaga teibiti üleni kinni. Ma ei hakka seda kirjeldamagi, kuidas pärast teibi lahtiharutamine käis. Panin igatahes oma raadio kõvemini mängima. Rinnakarvadest on ta vähemalt nüüd määramata ajaks prii.
Tegelikult tahtsin ma hoopis reklaamiplakatitest kirjutada.
Sõitsin mina ükshommik tööle ja näen juba kaugelt reklaami "Tere naine." Mõtlesin, et mõtle kui armas, kihutad hommikul kell 6 sajaga tööle ja juba tervitatakse. Lugesin siis teist lauset ka."Kas sul kumm on kaasas?"
Mis pagana kumm hommikul vara? Pole mul mingit kummi peale rattakummide ja pole kunagi olnudki. Saan ju aru küll, et see rohkem ikka nooremale sihtgrupile mõeldud, aga kas mina pean siis hakkamagi iga päev piinlikkust tundma, et mul kummi pole? Isegi siin, väikeses äärelinnas, pean seda iga päev lugema. Seisab see ju suurelt mu teel otse ees.
Küsisin oma nooremalt tütrelt kuidas tama eakaaslastele sellised reklaamid mõjuvad? Kas teevad targemaks ja manitsevad ettevaatusele? Tütar arvas, et tema tutvusrindkonnas ajavad need pigem naerma, kui õpetavad millekski.
Vanem tütar aga arvas, et see reklaam, mis telekast tuleb, on igatahes lahe.

Avastasin just oma maja eest trepilt siili. Turtsus pahaselt, et ma polnud talle midagi suupärast pannud. Saa siis nüüd aru kas ma elan linnas või maal. Varem pole ükski siil meid enne külastanud.

2 kommentaari:

  1. On sul ikka põnev argipäev.
    Plakatiõpe ja siil - äkki on neil mingi seos?
    No et kumm olgu kaasas on siililegi selge :D

    VastaKustuta
  2. No olgu, olgu. Panen siis selle tagavara kummi oma ratta pakiraami külge. Siilist ju ka kahju.

    VastaKustuta