Mul ikka veab alati nende suviste teenistustega. Eelmise aasta oma nullis äike, mis viis rivist välja suure hulga kodumasinaid ja sellel aastal on siis muruniiduki kord. Muidugi oli ta juba aastaid vana ja eks ma olin selleks ka valmis, et ühel päeval tuleb uus muretseda, aga ikkagi alati kui see juhtub, tuleb see ootamatult. Pealegi nägi mu aed inetu välja. Mulle ei meeldi, kui mõni asi poolikuks jääb. Tuju oli nullis ja selline enesehaletsuse tunne tuli peale. Ajas lausa nutma. Nii kahju hakkas endast. Õnneks oskas mees õigel ajal helistada ja ma sain talle oma kurba saatust kurta.
Mees arvas, et kunagi pole mõtet muretseda nende asjade pärat, mis ei olene meist. Need lihtsalt juhtuvad ja sinna ei saa midagi parata. Ta pakkus õhtuks hoopis midagi palju ilusamat välja.
Olengi nüüd emotsioonide küüsis- unetu ja õnnelik. Polnud enne nii hilja botaanikaaias käinud ja seda ilu näinud. Päevasel ajal koos lasteaia lastega oli see hoopis teistsugune tundunud.
Täna just meie silma all avas oma imeilusad õied öökuninganna.
Õues tulede valgusel oli kõik hoopis teistsugune, kui päevasel ajal ja tundus palju ilusam ning salapärasem.
Hernehirmutised seisid oma vahvates poosides ja uudistasid möödujaid. Leidsin endale ka paar kena sõbrannat, kes ei pahandanud, kui nendega koos poseerisin.
Praegu pole küll väsimusest enam jälgegi.:D
Kuulsin ka uudistest, et öökuninganna hakkab õitsema. Vääga ilus!
VastaKustutaMa arvasin, et nad (öökuningannad siis!) õitsevad kevadel. Mul on kodus tavaline kaktus, kes pole millegipärast mitu aastat enam õitsenud. Muidu ei jää tal õied midagi alla selle kuninganna omast.
Vahvad sõbrannad sul!:)
Ajalehes nimetati öökuninganna õisi valgeteks, aga nägid pildil välja täitsa kollased. Sinu pildil on need siiski heldamad.
VastaKustutaNo näed, kui hea, saan su "sõbrannade" pealt snitti võtta oma järgmise suve töökoha vormiriietuseks ;) Kuigi lootus jään, et ehk ei peagi seda tegema, kuna müügile oli ilmunud uus ja parem sort võrku, mida puudele peale tõmmata.
Mul kasvas ka see öökuninganna aastaid, aga ma ei osanud neid karvaseid ja meetrite pikkuseid juppe kuskile sättida.minu meelest oli nii kole, kole. Ega seal pole ju ka selles varres midagi ilusat, aga tal on vähemalt oma koht ja sobib sinna. 1 kord aastas seda õiteilu vaadata võib küll botaanikaaias, aga oma kodus ma seda küll enam ei tahtnud.Päris valged need õied küll ei olnud.Tegelikult olid seal paljud kaktused õites ja kõigil ilusad suured ja värvilised.Pealtnäha kõik sellised angoorased ja pehmed, aga tegelikult ikka teravad. Muidugi hiiglasuured.
VastaKustutaSõbrannasid oli terve plats täis ja mõned sõbrad oleks ka leidnud. Ei tahtnud ju peenrasse trampima minna ja võtsin need 2 äärmist. Pimedas oli tegelikult nii vahva, kui terve territoorium oleks nagu hargnevaid inimesi täis ja üks koogutas kättpidi peenras tagumik püsti. Mõtlesin alguses, et mida ta seal pimedas küll teeb nii kaua.:D