kolmapäev, 19. juuni 2013



Et uus saaks alguse...

Pisarad hakkasid jooksma juba enne, kui ma koolimajja jõudsin. Ma ei teagi,  kas mind ajas rohkem nutma see, et  üks ilus noor inimene lõpetas jälle ühe etapi oma elus, et edasi minna või minu lapse laul sellel aktusel. Ma peaks sellega juba harjunud olema, aga iga kord kuulan jälle silmad pärani ja suu ammuli.
Mõtlesin just, et mis näo oleks ta isa teinud nüüd, peaaegu 6 aastat hiljem, nähes oma noorimat järeltulijat. Vaevalt oleks ta selles pikas sihvakas neius oma väikest rõõmurulli ära tundnud.
Aeg kaob nii kiiresti...

3 kommentaari:

  1. Kas noormees lõpetas põhikooli või keskkooli? Ja missugused uued algused tal plaanis on?

    Loodan, et su tütrel KÕIK pole päris nii, nagu Birgitil, natuke vara veel :P

    VastaKustuta
  2. Minu tütar on arukas blondiin. :D Nad on küll väga head sõbrad, aga mu tütar arvas, et ta elus on siiski romantikast tähtsamal kohal praegu haridus. Tema põhimõte on, et mees peaks naisest targem olema ja ta on äraootaval seisukohal.Vaatame ja jälgime ja otsustame, mida noormees edasi teeb ja siis perekondlik nõukogu otsustab, kas on mu lapsele ikka kõige parem variant.Ma pean ju kindel olema, et minu suure hoole ja armastusega kasvatatud lapsele saab osaks õnnelik ja kindel elu.

    VastaKustuta
  3. Just, see on meile, emadele,kõige tähtsam, tuleb leida see, kes tahab su elu õnnelikumaks teha ja sina tema oma, on ju. Ei maksa ülearu kiirustada. Usun, et su tütar on väga arukas ja leiab selle kõige õigema. Muidugi on emad pisarates kui lapsed kasvavad ja on nii ilusad terved ja head .. ja laulavad ... oh, ma ise olen ka liigutatud sinu ilusasti kirjutatud tekstist ... Palju õnne Teile !

    VastaKustuta