teisipäev, 13. juuni 2017


Kolmapäevaselt.

Kui sa ei tea mida teha, siis ära tee midagi. Igal asjal on oma aeg ja koht. Lahendused tulevad siis kui me neid kõige vähem ootame.
Just nii ma praegu elangi.
Ärkan hommikul rõõmsana ja mõtlen, et mul on jälle üks ilus päev sisustada. Kiiret pole kuhugi.

Eilsega sai esimene etapp mu kipsinduses üle elatud. Klambrite eemaldus ja uus kips, mis jääb nüüd ilmselt pikemaks ajaks.
Sellega sai nalja ka. Polnud enne kunagi pidanud selliseid protseduure nii lähedalt vaatama. Õde mässis mu jala igasuguseid erinevaid sidemeid täis ja lõppviimistlus oli pritsikaga üle. Sain korraliku dušši ja siis söidutati mind koridori ning  jalg pandi pingile kuivama. Haiglast sõitsime nii väljagi, et mina hoidsin jalga sirgena ees. Oi neid muigavaid nägusid, kes meile vastu tulid.
Vähemalt sobis tänase kipsi värvus minu kleidiga. Hea, et otsustasin hommikul sinise kasuks.
Autosse istumine osutus pisut keeruliseks. Jalga ei tohtinud täieliku kuivamiseni allapoole lasta ja kuna me olime tulnud "pirukaga", siis tahaistmele ei saanud ka lösutama minna, sest neid lihtsalt polnud.
Leidsin suurepärase koha armatuurlaual ja nii me koju sõitsimegi.
Uus kips on pisut mugavam ja tundub, et kergem ka. Igatahes sain täna öösel ennast keerata nagu tahtsin. Selg hakkaski pisut ära väsima, aga nüüd on võimalik jälle oma lemmikasendis köhuli magada.
Hakkan vist juba harjuma oma eluga. Tänane päike muidugi lisab ka positiivsust juurde.
Mul on vöimalus ka ilma suure vaevata rõdule minna päikest nautima.
Oma kassikesest tahaksin ka mõne sõna kirjutada. Tavaliselt oleme ikka harjunud koera truudusest kirjutama ja kassid on sellised isepäised olevused.
Minu kass ootas mind köik need 2 nädalat minu toas aknalaual ja aina vaatas kas ma juba hakkan kuskilt paistma. Terve elu on ta elanud enamuse ajast teisel korrusel ja ega ta väga peale minu teiste inimestega ei suhtle ka.
Esimesel päeval peale haiglast kojutulekut oli ta suures segaduses. Ta vaeseke vist ei uskunudki, et mind veel näeb.
Nüüd  oleme temaga maja esimesel korrusel ja ta ei jää minust sammugi maha. Saadab mind varjuna igal sammul.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar