Teisipäev, 20. juuni 2017


Teisipäevaselt.

Kuulasin pool ööd kuidas vihm vastu mu maja plekkkatust krabistas ja ei saanud kuidagi und.
Täna  küll välja ei kipu, aga eilse päevaga jäin väga rahule.
Enam pole hirmu ega kartust treppide ees ja isegi teisel korrusel on nüüd käidud.
Trepp sinna on küll järsk ja kõrgete astmetega, aga leidsin hoopis parema lahenduse kuidas üles-alla käia.
Selg ees  tagumiku peale ennast mööda trepiastmeid üles vinnata pole mingi kunst ja annab ka väikese koormuse mu lihastele.
 Allatulek on veel lihtsam ja  pole karke vajagi.
Nüüd  kui ma ülevalt korruselt midagi vajan ei pea ma enam teisi tülitama.
Eile sain aias ka üht-teist tehtud.
Täitsa mõnus oli jälle näpud mullaseks teha  ja ennast kasulikuna tunda.
Polegi enam nii saamatu ja teistest sõltuv.

Postkastis oli üllatus.
Kiri mu väikeselt hoolealuselt ja saatusekaaslaselt.
Nüüd ma saan aru küll miks ta uuris, et kas ma ikka oma postkasti ka vaatan ja kas mul sinna vahel kirju ka tuleb.
Nii armas, et see väike tüdruk mind jätkuvalt üllatada oskab.


 Aiatöös sain muidugi ka õpetada ja juhendada sest igale poole ma ka ei pääsenud.
Hea, et mul on nii tublid abilised, kes on alati valmis mu soove täitma.


 Õhtusöögiks mõnus salat koos imemaitsva lihaga ja muidugi eeskujuliku teenindusega.



































Isiklik doktor õgvendas pisut minu kipsi, sest see kippus kanna peale suruma.
Mida ma siis veel kurdan või virisen kui terve armee muretseb minu meelelahutuse ja tervise üle ja püüavad mind igati rõõmsas tujus hoida?
Remondimees käib hoolega kööki tegemas ja lubab jaanipäevaks kõik valmis saada.
Käin ja piilun aeg-ajalt üle ukse ja olen väga rahul.
Iga päevaga meeldib see mulle ikka rohkem ja rohkem ja värvide valik oli ikka päris kümnesse.

Tundub, et vahel ongi vaja aeg lihtsalt  maha võtta.
Kas nüüd just sedamoodi on iseküsimus.

2 kommentaari:

  1. oi kui tore et oled juba kodus ja toimetad nii mis jaksad .. Kodus on ikka alati hea olla ja parem kui me ei peaks sealt lahkuma ei pikaks ega lühikeseks ajaks , kui siis ainult puhkama kusagile .. eksootilisele maale ??? Jajah nii see ongi et usu või ära usu - jumal näeb ja hoolitseb selle eest et sa endale liiga ei tee , kui hakkab juba midagi kogunema kokku ja enam ei näe väljapääsu siis jumal juhatab sulle kohe su koha kätte ja sa ei saa sinna midagi teha .. oled tema kätes .. Parem muidugi kui see poleks nii radikaalne otsus olnud sinu kohta .. Pisikesed hoolealused ootavad sind muidugi ... Oi , häid ja ilusaid ilmu sinna teile ja päikest ja paranemist ja et sul ikka hoolitsejaid leiduka

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tänan südamliku kirja eest. Mul on ümberringi palju hoolitsevaid inimesi ja lasteaia lapsed käivad ikka vaatamas. Töökaaslased helistavad ja ootavad tööle, aga köik saaavad ka aru, et see vötab aega. Aega on mul praegu aga üleliiagi. Olen jälle hunniku sokke kudunud ja ilusa ilmaga ikka öue oma aeda.
      Nii naljakas, et praegu teeb röömu iga väike asi, mis enne nii enesestmöistetav oli. Kuna mul köögis remont käib, siis ikka seda tolmu ja sodi tuleb. Sain just esiku põranda pesuga hakkama ja rõõmustannagu laps. Nii vähe õnneks vaja.

      Kustuta