teisipäev, 27. juuni 2017


 Kolmapäevaselt.



Eile oli tõsine tööpäev.
Mu majatagune on nüüd jälle  korras. 
Peenrad said rohitud, lilled istutatud, umbrohi murust välja kaevatud.
Tuharalihased said hea trenni, aga kuskil peab  oma energiat, mis enne rattasöidu ja ujula peale kulus välja elama. 
Täna on jälle üks imeline päev ja mul on aega terve maailm.
Kuhugi pole kiiret ja tegelen just sellega, millega hakkama saan ja mis mulle rõõmu pakub.
Hommikul lugesin blogisid ja nüüd mõtlen miks mõned inimesed kirjutavad ainult masendusest. 
Ei saa ju ometigi nii olla, et nad ei ole mitte millegagi rahul ja kõik siin ilmas on pahasti. 
Kas siis tõesti ei ole nende jaoks mitte raasugi rõõmu? Nende elus on ainult pessimistlik suhtumine tulevikku, aktiivsuse, huvide  ja elurõõmu kadumine. Kõik need väikesed asjad, mis peaks rõõmu valmistama ei paku mingit naudingut.
Mina ka ei käi praegu sõpradega väljas, aga sõbrad käivad mul tihti külas. 
Mind on kutsutud küll, pakutud transporti, aga ma ise pole tahtnud veel minna. Ootan pisut veel ja siis jõuan jälle igale poole.
Praegu on kodus  nii hea olla.
Köögiremont saab kohe valmis. Natuke liiste veel panna ja puupliit ning kubu ühendada ja siis saab sisustamise peale mõelda.
Saangi oma unistuste köögi, millega väga rahul olen.
Ma ei vaata elu läbi mustade prillide, sest tean, et juba varsti on kõik jälle nii nagu enne ja ma pean selle aja lihtsalt üle elama. 
Mu sõber siil on jälle mu aeda tagasi kolinud.
Eelmisel aastal oli neid koguni 2, aga ju siis teine on endale uue kodu leidnud vöi pole ma teda lihtsalt veel märganud.
Rõõmurull Cassu tuli  maalt tagasi ja  vaatab mind nüüd imestunud näoga, et kuidas minust küll vahepeal sajajalgne on saanud.

Iga inimese teekond on erinev, aga pidev tusane tuju,
rahulolematus ja igas asjas leida midagi halvustamisväärset on tõesti natuke imelik. Elu on selleks liiga lühike, et seda pessimismi  peale raisata.
Muidugi kõige parem on seal kus meid ei ole, aga minu meelest   saab kõik alguse  just  meist endist. 
Osata näha, tunda, kogeda, natuke ka vaeva näha ja ennekõike uskuda iseendasse.
Päikest südamesse.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar