Puhtuse friik. 
Pühapäev 17 aprill 2011.
Nojah, eks meelelahutusi ole igasuguseid, aga et selleks võiks olla ka koristamine on omaette teema. Mulle ei meeldi, kui jäetakse mingeid asju vedelema, sest üldjuhul neid koguneb sinna päris kiiresti terve hunnik. Meil on päris suur maja ja ikka juhtub, et tütre klassiõed tulevad vahel nädalavahetuseks külla ning jäävad loomulikult ka ööbima. Mõnikord suudan ma päris närvi minna selle laga pärast, mis pärast filmiõhtut kipub jääma. Loomulikult koristatakse see mingi aja pärast ära, aga minule ju meeldiks, et see toimuks kohe ja just praegu. Ei teagi, kas ma olen jõudnud sinna ikka, et vahel kohe tahan natuke toriseda ja vinguda.
Tegelikult on mulle terve elu meeldinud puhtus ja kord. Vahel tunnen ennast tõesti jube pahasti, kui hakkan jälle puhtusest loengut pidama, aga ma ei saa ju ka sinna midagi parata, kui oma arust olen see ainuke, kes kõike märkab. Saan ju aru küll, et olen kõik juba ära tüüdanud, aga mis siis teha? Ilmselt lähen õue telki elama.Ilmad ka juba soojad.
Meie vesi.
Kolmapäev 13. aprill 2011
Tänast "Pealtnägijat"nähes, tuli kangesti tuttav tunne. Mõned päevad tagasi helistati mulle mobiilile ja küsiti, kas ma olen nõus oma veest proove andma. Nimelt testitakse Pääskülas vee puhtust ja neil oleks oluline võimalikult palju veeproove saada. Teatasin kohe resuluutselt, kui mulle midagi pähe määrima hakatakse, siis ma pole sellega nõus. Lubati kindlalt, et oluline on ainult vee kvaliteet. Mul endalgi oli ju natuke põnev teada saada, kui puhas mu vesi siis tegelikult on. Olen ju siin elanud 31 aastat ja kogu aeg arvanud, et meil on kvaliteetne vesi. Vähemalt maitse üle pole küll nurisema pidanud. Natuke võiks muidugi toriseda vee kareduse pärast, sest veekeetjasse kipub ikka katlakivi tekkima hoolimata sellest, et mul on ka keldris veefilter olemas ja vahetan seda korrapäraselt. No mis see katlakivi siis ikka nii väga on kui caltsiumi ja magneesiumkarbonaadist koosnev sade, mis tekib kareda vee kuumutamisel. Vähemalt nii on mulle keemia tunnist meelde jäänud.
Neljapäeval, täpselt kokkulepitud ajal saabuski mulle visiidile kena noormees kohvriga. Juhatasin ta kohe kööki kraani juurde, aga tema tegi ettepaneku kuskile maha istuda ja pisut juttu ajada. Meie jutuajamine veniski 1.5 tunni pikkuseks ja kõik oli enamvähem sama nagu "Pealtnägijas". Vesi oli muidugi must, aga ta lohutas mind sellega, et Haapsalus ja Viimsis on veel kümneid kordi hullem. Meie vesi oli täpselt selle keskmise astmega. Muidugi oli ka sellest võimalik saada rida haigusi, alustades liigeste haigustest ja lõpetades vähiga. Ainult mina olin resuluutne ja ei andnud alla. Esialgne hind oli täpselt 26000, aga ainult täna oli võimalus see saada 17000. Noormehe kiituseks pean ütlema, et kodutöö oli korralikult ettevalmistatud ja jutt jooksis ladusalt, aga isegi kahekordset veefiltrit ei õnnestunud tal mulle pähe määrida.
Kalevi SPA-s.
Pühapäev 10 aprill. 2011
Ei saagi kirjeldada seda tunnet, mida ma tundsin jälle üle hulga aja oma ratta selga istudes ja mööda tänavaid kihutades. Metsarajad on kahjuks veel nii porised, et sinna ei saa veel sõitma minna. Esialgu piisas mulle tänavatestki ja
nädal ise sai pidulikult lõpetatud Kalevi ujulas käiguga.
Noorem poeg tegi ettepaneku ja mis sai minul selle vastu olla, kui viiakse ja tuuakse. Polnudki siin peale remonti käinud. Enamvähem oli kõik sama, ainult mullivannid olid uuendatud. Nautisime siis ikka täiega tervelt 2 ja pool tundi. Loomulikult Pärnu veekeskuse vastu ta ei saa, aga oma ekstreemsuse vajadused sain siin ka kätte. Põrand oli küll jube libe, aga igal pool olid hoiatavad sildid väljas. Uisutasin ikka päris mitu korda. Kõik mullivannid ja saunad sai ära proovitud ja loomulikult need ahvatlevad torud, millest ma ei saa ei üle ega ümber ja millest ei saa kunagi küllalt. Sealt aina kihutaks. Eks mu minia nägi minus jälle seda uut talle veel tundmatut külge, mis pani mind kilkama.
Muidugi katsetas mu noorem poeg kuidas ma reageerin kui kukun ootamatult 5 meetri sügavusse. No seda, mida ma tegelikult tundsin, ma talle näitama ei hakanud. Ilmselt valmistasin pettumuse. Pealegi tegi ta mulle ka pileti välja.2 nädala pärast sõidame Pärnusse.
Lubadus.
Laupäev 09 aprill 2011.
Täna kohe on eriline päev. Juba see, et päike särab hommikust saadik, teeb selle eriliseks.Eilse sombuse ja vihmase päevaga ei anna seda üldse võrreldagi. Üldse venis see nädal kuidagi aeglaselt ja pikaldaselt. Isegi eilne õhtu oli pikk ja väsitav. Sellest, et üks ema oma lapsele järgi tulla unustas, ma ei hakkagi kirjutama. Lapsest oli lihtsalt kahju, kui ta üksinda pikksilmi oma emmet ootas ja vihma aina sadas ja sadas. Vähemasti on see hall sügismasendus selleks korraks jälle sinna kuskile kaugustesse taganenud ja tuju on jälle hulga rõõmsam. Päris patt oleks sellist ilma magamise peale ära raisata.
Plaanisingi täna jalgsimatka Nõmmele kingsepa juurde. Ilmselt tuleb jala käimine ära lõpetada kulub kontsa vähem. Mis teha, kohe kisub välja jalutama. Kaua sa ikka nürimeelselt aias seda lund laiali tuuseldad. Tegelikult ei saa ka märkimata jätta, et sellel on suured kasud sees olnud. Majaesine on mul vähemasti nüüd kenasti ära riisutud. Majatagusega läheb küll veel natuke aega. No umbes sinna jaanipäevani, aga küll see aeg ka ükskord tuleb.
Õnneks olin ma märganud eile sularaha välja võtta. Üleüldine paanika. Mitte kusagil ei toiminud kaardimaksed. Automaadis olid ka ainult 100 ja 50-ne eurosed järgi. Ei taha ma oma rahakotti seda raha. Kaardiga alati mugavam maksta. Neid sente kipub liiga palju kätte jääma ja milleks lisaraskust kotis kaasa tassida. Saapad lubati 20-ne minutiga korda teha ja läksin siis loomulikult turule. Ostsin seda ja seda ja siis veel seda ja muidugi sai kott täis. Sellise kotiga koju küll ei viitsinud jalutada. Polnudki ammu bussiga sõitnud. Istusin siis mugavalt toolile ja hakkasin aknast välja vaatama, kui juhuslikult jäi pilk bussijuhile peatuma. Esiteks naine roolis. Teadagi, mida selle kohta öeldakse, aga minul tuli küll hirm naha vahele. Bussijuhi silmad vajusid kogu aeg kinni ja pea vajus sedasi armsalt küljele. Muidugi ehmatas ta ennast jälle ärkvele.
Koju jõudes esimese asjana õlitasin oma ratta keti ja pumpasin kummid täis. Ausõna ei taha enam tükk aega ühistransporti kasutada!
PS. Eile leidsime koos lasteaia lastega esimese lepatriinu. Armas ju!
Üllatus.
Neljapäev 07 aprill 2011
Mõnel inimesel tuleb üllatuste tegemine väga armsalt välja.
Mu noorem tütar tuli täna koolist pika tumepunase roosiga. Tundmatu austaja oli tema kapile jätnud roosi väikese kaardikesega. Tekst oli lihtne ja armas. Armas ...
Oi hea, kui hea on neljapäev!
Natuke muidugi ta kahtlustab ka ühte kaheteistkümnendikku, aga mine sa tea.
Elu nagu multifilmis.
Pühapäev 03 aprill. 2011.
Kuulsin täna oma sõbrannalt huvitava loo elust enesest.
Tean ja tunnen seda paari juba palju aastaid. Lapsed on suureks kasvatatud, elavad sõbralikult ja üksmeeles, aga see kirglik pool on ilmselt sinna aastate taha jäänud ja päevi täidab hall argipäev.
Just seda romantikat ja kirge, mis igapäevaelust puudu jäi, läkski sõbranna sinna netti otsima.
Eelmisel aastal leidiski endale hingelise mehe, kes kõik need romantilised vajakajäämised korvas. Kirjutas naisele luuletusi ja iga päev saatis teele kirglike õhkamisi. Naine läks alguses mänguga kaasa, sest arvas, et sealt kaugelt Eestimaa teisest otsast pole mingit ohtu oodata. Kui flirt juba otsustava lõpuni tahtis arenema hakata, sai ta ise ka aru, et oli liiga kaugele läinud ja otsustas asjale punkti panna
1 aprilli hommikul sai ta sõnumi, et mees on tema poole teel.
Loomulikult võttis naine seda aprillinaljana. Esiteks ei teadnud ju mees ta aadressi ja seda, et tal mees on, polnud naine ju ka kunagi varjanud.
Õhtul mehega ühist õhtusööki nautides ei kahtlustanud naine midagi, kui kuulis uksekella.
Ust avama minnes avastas mees seal suure roosikimbuga külalise, kes kokutades teatas , et ta on tema naise sõber.
Õnneks võttis naise mees asja rahulikult. Kamandas mehe laua äärde, tõstis talle toidu ette ja küsis, mis plaanid siis külalisel on. Naine ise oli nagu soolasammas. Ei osanud aad ega beed öelda. Mees sättis ka roosikimbu kenasti vaasi.
Võõrale pakuti viisakalt öömaja, kusjuures just nende magamistoa kõrvale. Vaene külaline ei saanud ilmselt öö läbi sõba silmale, sest mehele oli äkki meelde tulnud, miks ta oma naisega oli kunagi abiellunud ja mis peale sõbralikkuse veel abieluinimeste ellu kuulub.
Hommikul kell 7 löödi võõras voodist välja. Loomulikult sai ta mehe valmistatud hommikukohvi ja võileiva ja siis saadeti ta uksest välja sõbralike õpetustega, et ta oleks kadunud nagu leebe tuul ja parem kui üldse Tallinnasse enam asja ei oleks.
Sõbranna on praegu igatahes seitsmendas taevas, oma eluga rahul ja mesinädalad kestavad.
