Lubadus.


Laupäev 09 aprill 2011.


Täna kohe on eriline päev. Juba see, et päike särab hommikust saadik, teeb selle eriliseks.Eilse sombuse ja vihmase päevaga ei anna seda üldse võrreldagi. Üldse venis see nädal kuidagi aeglaselt ja pikaldaselt. Isegi eilne õhtu oli pikk ja väsitav. Sellest, et üks ema oma lapsele järgi tulla unustas, ma ei hakkagi kirjutama. Lapsest oli lihtsalt kahju, kui ta üksinda pikksilmi oma emmet ootas ja vihma aina sadas ja sadas. Vähemasti on see hall sügismasendus selleks korraks jälle sinna kuskile kaugustesse taganenud ja tuju on jälle hulga rõõmsam. Päris patt oleks sellist ilma magamise peale ära raisata.
Plaanisingi täna jalgsimatka Nõmmele kingsepa juurde. Ilmselt tuleb jala käimine ära lõpetada kulub kontsa vähem. Mis teha, kohe kisub välja jalutama. Kaua sa ikka nürimeelselt aias seda lund laiali tuuseldad. Tegelikult ei saa ka märkimata jätta, et sellel on suured kasud sees olnud. Majaesine on mul vähemasti nüüd kenasti ära riisutud. Majatagusega läheb küll veel natuke aega. No umbes sinna jaanipäevani, aga küll see aeg ka ükskord tuleb.
Õnneks olin ma märganud eile sularaha välja võtta. Üleüldine paanika. Mitte kusagil ei toiminud kaardimaksed. Automaadis olid ka ainult 100 ja 50-ne eurosed järgi. Ei taha ma oma rahakotti seda raha. Kaardiga alati mugavam maksta. Neid sente kipub liiga palju kätte jääma ja milleks lisaraskust kotis kaasa tassida. Saapad lubati 20-ne minutiga korda teha ja läksin siis loomulikult turule. Ostsin seda ja seda ja siis veel seda ja muidugi sai kott täis. Sellise kotiga koju küll ei viitsinud jalutada. Polnudki ammu bussiga sõitnud. Istusin siis mugavalt toolile ja hakkasin aknast välja vaatama, kui juhuslikult jäi pilk bussijuhile peatuma. Esiteks naine roolis. Teadagi, mida selle kohta öeldakse, aga minul tuli küll hirm naha vahele. Bussijuhi silmad vajusid kogu aeg kinni ja pea vajus sedasi armsalt küljele. Muidugi ehmatas ta ennast jälle ärkvele.
Koju jõudes esimese asjana õlitasin oma ratta keti ja pumpasin kummid täis. Ausõna ei taha enam tükk aega ühistransporti kasutada!
PS. Eile leidsime koos lasteaia lastega esimese lepatriinu. Armas ju!