Kalevi SPA-s.

Pühapäev 10 aprill. 2011

Ei saagi kirjeldada seda tunnet, mida ma tundsin jälle üle hulga aja oma ratta selga istudes ja mööda tänavaid kihutades. Metsarajad on kahjuks veel nii porised, et sinna ei saa veel sõitma minna. Esialgu piisas mulle tänavatestki ja
nädal ise sai pidulikult lõpetatud Kalevi ujulas käiguga.
Noorem poeg tegi ettepaneku ja mis sai minul selle vastu olla, kui viiakse ja tuuakse. Polnudki siin peale remonti käinud. Enamvähem oli kõik sama, ainult mullivannid olid uuendatud. Nautisime siis ikka täiega tervelt 2 ja pool tundi. Loomulikult Pärnu veekeskuse vastu ta ei saa, aga oma ekstreemsuse vajadused sain siin ka kätte. Põrand oli küll jube libe, aga igal pool olid hoiatavad sildid väljas. Uisutasin ikka päris mitu korda. Kõik mullivannid ja saunad sai ära proovitud ja loomulikult need ahvatlevad torud, millest ma ei saa ei üle ega ümber ja millest ei saa kunagi küllalt. Sealt aina kihutaks. Eks mu minia nägi minus jälle seda uut talle veel tundmatut külge, mis pani mind kilkama.
Muidugi katsetas mu noorem poeg kuidas ma reageerin kui kukun ootamatult 5 meetri sügavusse. No seda, mida ma tegelikult tundsin, ma talle näitama ei hakanud. Ilmselt valmistasin pettumuse. Pealegi tegi ta mulle ka pileti välja.2 nädala pärast sõidame Pärnusse.