pühapäev, 6. november 2011

Ainult südamega näed, kõige tähtsam on silmale nähtamatu.


Vastastikune süüdistamine pole just minu loo mõte, aga eks iga konn vaatab asja
oma mätta otsast.
Ma ei mõtlegi siin lahkama hakata kas õpetajad vääriksid suuremat palka või mitte, aga tahan kirjutada just õpetajatest ja nende suhtumisest. Loomulikult ei arva ma, et kõik on ühe vitsaga löödud, aga ma olen kohtunud küll kahjuks ka selliste õpetajatega, kelle puhul tahaks öelda, et haridus ei näita veel haritust.
Mina pole päevagi koolis töötanud ja mu isiklikud kogemused kooliõpetajatega on kõik minu laste tasandil. Mu 4 last on õppinud ühes koolis ja vanusevahed on küllaltki suured. Nende koolis oli küll õpetaja, kes käitus ebapedagoogiliselt ja vahel võttis joonlauagi appi.Saan ju aru, et lapsed on erinevad ja tuleb igasuguseid olukordi ette, aga kui need korduvad aasta aastalt ja kõik mu lapsed on õppinud selle õpetaja käe all ning midagi ei muutu, siis ei saa küll ainult lapsi süüdistada. Õnneks on enamik õpetajaid kellega olen kokku puutunud suurepärased õpetajad.
Eriti meeldejääv on noorema lapse esimene õpetaja. Uskumatult kannatlik, äärmiselt optimistlik, keda pole viinud rööpast välja ka laste virisemised ja pisikesed pahandused. Püüab alati leida parima lahenduse. Alati naeratav ja heas tujus. Kindlasti on ju ka tema elus raskemaid päevi ja muresid, aga ta ei näita seda kunagi välja. Oma südames olen veendunud, et enamik meie koolides töötavaid õpetajaid on väga tublid ja peale õpetamise püüavad nad ka kogu hingest kujundada noortes õigeid väärtushinnanguid. Usun ka, et nad on oma käitumisega meile alati eeskujuks. Tean ju, et õpetaja töö on pingeline. Reaalse õpetamise kõrvalt tuleb tegeleda ka palju muuga. Siia kuulub ka vanemate tegemata jäetud töö. Lastele tuleb läheneda individuaalselt ja samas tegeleda ka nendega, keda õppimine üldse ei huvita. Lisaks muidugi ka tundide ettevalmistamine ja tööde parandamine.
 Lasteaias saab laps oma esimesed õppetunnid ja oskused, et jätkata ükskord oma teadmiste tagaajamist juba koolis. Meil on ju õigus ja vabadus valida, kuidas ja mida me teeme, aga me peame ka meeles pidama, et igal teol on oma tagajärg. Kõike, mida me teeme rõõmu ja armastusega, on hästi tehtud. Lasteaias tahamegi aidata lapsel kasvada rõõmsaks, julgeks ja osavaks, et ta oskaks tulevikus arvestada ka teistega ning hoolida teda ümbritsevast.Usun, et tähtis pole mitte ainult see, mida ma vahel teen, vaid mida ma teen iga päev. Olen õnnelik, et vanemad on usaldanud oma kõige kallima meie hoolde ja meie omakorda anname endast parima iga päev, sest lapsed on ju meie elu päikesekiired. Iga laps on eriline, tuleb ainult üles leida see, mis teda eriliseks teeb. Iga suur tee algab ju meie väikestest sammudest ja meie ees on just need meie endi jäljed.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar