Mulle meeldib jõuluootus ja jõulutunne, aga ma tahan
seda tunda jõulukuul detsembris. Sellepärast mulle ei meeldigi praegu suurtes kaubanduskeskustes kolada. Veel vähem meeldib mulle juba mitmendat aastat leida oma postkastist paksu ümbriku jõulukaartidega. Varematel aastatel olen kõik korralikult välja ostnud, aga sellel aastal mõtlesin, miks ma peaksin ikka ja jälle tegema seda, mida ma ei pea õigeks. Need ajad, kus kümnete kaupa sugulastele kaarte saadeti on ju ka ilmselt ammu möödas. Nüüd on alles jäänud ainult mõned erilised inimesed ja saatmata jõulukaarte on kogunenud kenake hulk. Loomulikult on mul kahju, et nende inimeste elu on nii läinud. Olen siiralt õnnelik, et minu kõik 4 last on sündinud tervetena, kuigi jah. Ka ühe lapse elu rippus tükk aega juuksekarva otsas, aga õnneks läks kõik hästi. Saan väga hästi aru, et need inimesed, kes on õppinud suu ja jalaga maalima, on väga tublid ja omale elus koha leidnud, mitte pole jäänud 4 seina vahele ootama ja lootma imet. Nende elu põhimõte, et tahavad olla majanduslikult sõltumatud ja elada normaalset loomingulist elu, on väga õige, aga kas oma loomingut peab just nii pakkuma. Ma olen nagu sundseisus kuigi kirjas on, et ma pole millekski kohustatud. Kui ma aga ostmata jätan, siis saan kõva hoobi oma südametunnistusele ja mul tekivad süümepiinad. Mina tahan ju ka olla majanduslikult sõltumatu ja elada normaalset elu. Mul on ka oma kulutused, mis on vägagi paika pandud minu palga juures ja lisakulutusi sinna ei mahu. Ma tahan ju ka, et mu laps saaks käia oma trennides ja mängida klaverit, et tal oleks ilus kodu ja kõik eluks vajalik olemas. Selleks tahan ma ise otsustada ja valida, aga mitte saada pandud sundseisu, kuigi ostukohustust loomulikult pole...
Mulle just juba see novembrikuine jõuluootus meeldib. Teeb selle pimeda kuu kuidagi rõõmsamaks. :)
VastaKustutaAga nede kaartide koha pealt olen Sinuga nõus. Eelmisel aastal ma unustasin nende eest maksta (tegelikult ka unustasin, alles mitu kuud hiljem tuli meelde ja siis ei maksnudki enam). Ja tundub et sel aastal olen (õnneks) kaardisaajate ringist välja jäänud. :)
Ma olen mõnel aastal tagasi saatnud, aga ikka ja jälle tuleb selline sundsaadetis, ei meeldi :(
VastaKustutaMa sain ühe korra selle saadetise ja kavatsesin maksta, kuigi neid kaarte ei vajanud. Aga siis oli neil pangakonto numbriga mingi segadus ja nii jäi maksmata. Õnneks rohkem pole saadetud.
VastaKustutaÜhest küljest on see justkui nagu sümpaatne, et ei küsita niisama annetuseks raha, vaid nähakse ka vaeva. Aga teisest küljest arvan, et sellest rahast, mis nad saavad, läheb liiga palju nende kaartide trükkimise, postikulude ja veel mine tea mis reklaamiagentuuri kulude katteks. Ja tegelik toetus abivajajatele jääb sellevõrra väiksemaks. Samal põhjusel ei meeldi mulle need jõulutunnelid jms. kampaaniad, kus pool rahast läheb igasugustele telefoni-jt. firmade kaukasse.