Ajahetk on tühik kulda.


Sügaval kehas elab hing.

Keegi pole teda näinud, aga kõik

teavad, et ta on olemas.

Ja veel kunagi pole sündinud inimest, kellel poleks hinge,

sest hing tuleb meie kehasse selsamal hetkel, kui me sünnime

ega jäta meid maha mitte kordagi

nii kaua kuni me elame.

Inimene hingab teda nagu õhku oma sünnihetkest kuni oma surmahetkeni.

(Michal Snunit "Hingelind")

Novembrikuu teisel päeval tuleb varjudel Varjudemaal igatsus endise kodu järele. Nad tahavad teada kuidas läheb nende lähedastel ja sõpradel. Sellel päeval lubataksegi neil siis üürikeseks ajaks tulla. Just siis, kui väljas on vaikne ja tuuled on taltunud. Täna on see päev, kus elavad ja surnud mõtlevad üksteisele ja saavad kokku. Täna süütasin minagi küünlad kõikidele oma armsatele ja olen mõtetes koos nendega.

Sellepärast tasub kasvõi hilja öösel, kui ümberringi on vaikne kuulata tähelepanelikult hingelindu, kes on meie sees , sügaval, sügaval meie kehas.