esmaspäev, 5. detsember 2016



Armastusega detsembrist.


Üks aastaring hakkab jälle täis  saama ja käes on viimane selle aasta kuu.
Nii tormilist  detsembrit ei mäletagi. Üks üritus ajab teist taga, aga kõik on just sellised rõõmsad ja positiivsed  mida ootad rõõmuga ja kui läbi saab, siis on isegi pisut kahju, et nii ruttu kätte jõudis.
Üldiselt võin terve selle aastaga väga rahule jääda. Palju sai käidud teatris, kontserditel, vabaõhu üritustel ja rekordarv kinos. Natuke sai ka reisitud ja uusi paiku avastatud.
Kõik huvipakkuvad filmid said vaadatud ja enamus oli ka vaatamist väärt.

Teatrietendustest esikohal oma meeldivuse poolest  on endiselt  muusikalid.
Käisime vaatamas "Viiuldaja katusel", "Tsirkuseprintsess",  "Minu veetlev leedi" ja balletti "Pähklipureja".
Draamateatri etenduses "Onu Aare" olin pisut pettunud. Selle külastuse puhul parim  osa oli ilmselt puhvet, kus vaheajal nautisime šokolaadikooki ja  kohvi.
"Rahauputus" selle eest kompenseeris kõik.
Augustis käisime Lauluväljakul We love The 90s kuulamas ja vaatamas.
See oli väga äge kontsert ja 10 tundi möödus nagu linnulennul.
 Järgmisel aastal läheme kindlasti uuesti.
Isikliku elu poole pealt on endiselt kõik hästi  ning nuriseda ei saaks mitte millegi üle.
Mu elus on kõik just nii nagu mulle meeldib ja midagi  muuta  või rohkem tahta oleks juba liiast.
Sportliku poole pealt olen  rattasõiduga umbes samas seisus kui eelmisel aastal, aga nüüd jagunevad mu km kahe ratta vahel. Uuega olen isegi rohkem sõitnud kuigi mõlemad on väga head, kiired ja kerged rattad.
Ujulas käin endiselt 3 korda nädalas ja sellest on saanud minu üks suurimaid nõrkusi. Loomulikult omab suurt tähtsust ka see, et meie treener on väga naerusuine ja päikeseline inimene, kes alati oma positiivsusega meid võlub ja innustab.

Tänu "staarblogijatele"  olen saanud endale mõned uued sõbrad  ja   armast tagasisidet. Loomulikult paber kannatab kõike, aga  kui palju seal tõde on, see on iseküsimus. Igatahes on hea teada, et mul on palju mõttekaaslasi, kes mõtlevad minuga sarnaselt  ja, et  ilmas  on  inimesi, kellele paljud asjad ka korda lähevad ning südames on.
Kahjuks  on ka selliseid inimesi, keda ma siiamaani ei mõista ja kellest aru ei saa. Üks näide on tundmatu juuksur Pelgulinnast, keda jälitvad juba pikemat aega mingid imelikud paranoaid ja ta püüab oma hirme ja kahtlusi teiste peal välja elada. Ma pole ainult aru saanud, millist rahuldust see talle pakub või mida ta sellega saavutada tahab. Me mõlemad kõnnime nii erinevates  maailmades ja suhtleme erinevate inimestega.
Tööl läheb kenasti ja  ma tean ka seda, et mind ümbritsevad toredad ja osavõtlikud töökaaslased, kellega koos võiksin  kasvõi luurele minna ja hätta ei jääks. Alati rõõmsad ja positiivsed
Eile oli kahjuks meie lemmikrestoran reserveeritud ja kohvi läksime jooma hoopis teise kohta. Kohv oli muidugi sama aromaatne ja väga maitsev oli ka  spinati-kitsejuustu pirukas  aga ikkagi midagi jäi  puudu. Õnneks kompenseerisid selle mu selle nädala roosid,

4 kommentaari:

  1. Ilusat jõuluaja jätku. Kena lugeda, kui inimestel hästi läheb.

    VastaKustuta
  2. Tore! Aga kui aus olla, siis mulle meeldib blogidest rohkem lugeda neist momentidest, kui kõik nii hästi ei ole :P Sest raskused ja probleemid toovad välja meie tugevuse ja tarkuse. Ja nendest teiste võitlustest, võitudest ja kaotustest on endalgi midagi õppida. Aga loomulikult, neid hetki, kui kõik on hästi, vajame me kõik, et jaksaks vastu pidada siis, kui raske on.

    VastaKustuta
  3. Eks ma varsti ilmselt kirjutangi ühe postituse ka sellest, mis minu ellu on viimasel kuul tekkinud. See vist on ainuke, mis mind viimasel ajal pisut tüütama hakkab, aga see pole väga minu eluga seotud. Mind huvitab või siis ka ei huvita hoopis mis vaevab seda tundmatut juuksurit? :D

    VastaKustuta