laupäev, 10. juuni 2017


Elukestev õpe.

Väljas on nüüd löpuks suur suvi ja mul on  olnud peaaegu nädal  aega harjuda uue olukorraga. Ausalt öeldes polnud  ma siiamaani  aeda veel väga kippunud. Meelsamini vaatasin köike üle rõdu ääre ja nautisin  päikesepaistet.
Täna võtsin siis löpuks ka julguse kokku  ja kooberdasin maja taha. Muidugi on mul kogu aeg körval turva, kes  avab uksi ees ja taga ning  julgustab, et ma kuhugi ei vajuks  ega kukuks. See  tasakaal on praegu veel natuke ebakindel, Eks mu parem jalg on ikka parajalt raske ka. Iga päevaga saan kindlust ja tasakaalu juurde ja usun, et varsti olen juba päris osav.
Ilusa ilma puhul grillisime kana ja söime salatit. Söömine on praegu veel pisut raskevõitu, aga kuna ma füüsilist tööd eriti ei tee, siis ilmselt täiesti normaalne.
Kasvuhoones on pisikesed tomatid juba küljes ja salat on ammu  söömiseks küps.
Vanem tütar tegi eile terve päeva aias tööd ja nüüd on jälle kena vaadata.
Reedel valmistasid  lasteaia lapsed mulle suure üllatuse. Kuna  mina ei saa lasteaeda, siis tuli lasteaed mulle koju. Lapsed olid väga rõõmsad mind nähes ja sain hulga kallistusi ning  kena albumi joonistustega. Ühel pildil olen ma isegi kipsis jala ja karguga. Isegi jalg on  öige joonistatud, aga jalas on ikka kontsakingad.
Töökaaslastelt oli samuti suur üllatus.
Sellel aastal tuli iseloomustada anonüümselt töökaaslasi ja töökeskkonda  ning ma olin tösiselt üllatunud, mis minu kohta oli kirjutatud. Loodan südamest, et see polnud mitte mu kipsis jala pärast. Olen köike nii loomulikult võtnud ja pole kordagi mõelnud miks ma midagi teen. See lihtsalt on nii enesestmõistetav olnud.
Vaatamata praegusele pisut ebamugavale olukorrale on mu elus ikka endiselt palju rõõmu.
Kuhu minu jalad ei ulatu ja ei küündi, sinna töstavad mind mu elukaaslase tugevad käed.
Sügiseks on  ilmselt hulk  parema jala  kingi välja pakkuda, sest vasaku jala omad olen ma  ribadeks  kandnud.



2 kommentaari: