Lilleliselt.

Eile õhtul sain suure üllatuse osaliseks. 

Paar päeva tagasi helistas mulle  üks meie rühma tüdruku ema ja uuris kas ma olen teisipäeva õhtul kodus. 

Ma ei osanud arvatagi, et mulle nii suur seltskond külla tuleb. Kõik meie  rühma kooliminevad lapsed koos vanematega tulid mind tänama. See oli nii armas ja ootamatu, et võttis silmad märjaks. Õnneks on mu elutuba päris suur ja mahtusime kõik kenasti ära. Lastel oli muidugi väga huvitav. Tüdrukud olid isegi eeskava ette valmistanud ja laulsid päris mitu laulu. Pisike etendus oli ka.

Olen nüüd üle 3 kuu lasteaiast eemal olnud ja ilmselt sama palju läheb veel, aga ühtelugu astub mõi laps uksest sisse ja küsib kuidas mul läheb.

Siiamaani pole veel kohale jõudnud, et 14 meie rühma last lähevad paari päeva pärast kooli ja lasteaeda pole neil enam asja.

Muidugi olen ma oma tööaastate jooksul palju lapsi kooli saatnud ja alati võtavad nad kaasa tükikese mu südamest, aga see on paratamatu.

Uued pisikesed on mind juba ootamas ja loodan, et varsti saan nendega tutvust tegema  minna.