Harjumaa on ilus.

Reede 30 juuli 2010. 18 .52


Täna oli praktiliselt minu puhkuse viimane päev.Esmaspäeval asun jälle oma tööposti otsa.Mis seal salata.Kui alguses mõtlesin ,mida selle vaba ajaga peale hakata,siis nüüd on mul kahju ,et see nii kiiresti otsa sai.Aga tegelikult ootab mind veel 2 vaba nädalat augusti lõpus.
Rändasin terve Harjumaa risti ja põiki läbi ja peab ütlema ,et midagi nii ilusat pole ma kaua näinud ,kui on teeäärsed majapidamised.Kõik teeviidad,postkastid ja sissesõidu teed on kaunistatud lillekorvide ja puukujudega.
Käisime ka Saula hiies siniallikaid vaatamas.Mäletan ,et minu viimased mälestused nendest ulatuvad kaugesse lapsepõlve.Allikad olid ikka samad ,aga muidugi oli ümbrus muutunud.Seal asub kõrvuti 3 allikat,Sini-.Must-, ja Valgeallikas.Kui nende allikate sisse vaadata ,siis saab teada ,mida Sa elus oled õigesti teinud.Ei hakanud vaatama.Peaasi ,et enda süda on rahul.Jutud käivad ka ,et neid allikaid hoiab Siniallika Tõlp.Teda pidavat aegajalt ka näha saama.Ohvriallikast räägitakse ,et selle vesi pidi silmi ravima ja aitama muude haiguste korral.Muidu aga ei mõju ,kui ei jäta hõbevalget tasuks.
Vaatasin üle ka Jüri kiriku. Kirikul on madal ja roheliseks värvitud tornkiiver.Aias on tammiku tihedad põlispuud. Kiriku teevad huvitavaks 3 avarat teraskaarset erineval kõrgusel asuvat akent. Kirikuaiast leidsin hulgaliselt omapäraseid õhukesest paekivist riste.Ühelt hauakivilt leidsin daatumid,kus mees ja naine olid sündinud ühel ja samal aastal mõne kuuse vahega ja samuti nii ka surnud.Kadestasin igatahes seda paari.Nii oleks ju elus nii hea.Tulla ja minna koos.
Kiriku ees on hiigelpaks pronkspiibliga mälestusmärk.Sellele on raiutud "250 aastat
eestikeelset piiblit".
Sügava mulje jättis ka Keila linn.Pole teda nii ilusa ja lillelisena näinudki.Võibolla on selles kõiges aga süüdi ka see ,et ma pole 3 aastat kodust väljas käinud ja nüüd vaatan kõike hoopis uue pilguga.Igatahes oma puhkusega jäin ma rahule ja mis edasi tuleb ,see on hoopis uus teema.

Sõbra surm.


Teisipäev 27 juuli 2010 18.52


Pühapäev oli imelik päev.Terve päeva oli mul rahutus hinges.Kogu aeg oli tunne ,et midagi on pahasti.Ajas põhjuseta nutma ja süda valutas nii ,et ei saanud kuskil asu.Magamisest ei tulnud ka midagi välja ja ausalt õeldes oli mul hea meel kui hakkas sadama paduvihma ja müristama.Sõbral oli närvipõletik ja temal ei tulnud samuti und.
Kõndisin siis mööda tuba ja mõtlesin mida võiks varahommikul kell 4 teha.Aknast välja vaadates nägin ,et koer ,kellega olin saanud suureks sõbraks ,lamas keset loiku ,suure vihma käes ja niutsus vaikselt.Ei mõelnud hetkegi.Läksin nagu olin õue koera päästma.Tema peremehest polnud nagunii asja.Seljavalu oli ta voodisse aheldanud.Tassisin koera vihmavarju.Ta tagumine pool oli ilmselt halvatud.Aastaid oli tal ka muidugi omajagu,aga ta oli mu esimesest päevast kohe omaks võtnud ja meil oli temaga eriline sõprus.Mina seadsin ju sisse jälle jalutuskäigud ,mis ajapuuduse ettekäändel olid unarusse jäetud.Ja mis seal salata-iga kord oli mul koerale ka maiuspala taskus kui teda vaatama tulin.Ta rõõmustas tõeliselt minu külaskäikude üle.
Ja nüüd lamas ta siin abitult ja vaatas mulle truu pilguga otsa.Silmad hakkasid juba tuhmiks muutuma.Silitasin teda .Ta lakkus veel mu kätt ,kuigi oli näha, et tema maine teekond hakkab lõppema.Seda tunnet ,kui kahju on abitust loomast ,on raske kirjeldada.Inimene saab viriseda ,vinguda ,hädaldada,aga loom vaatab Sulle lihtsalt abiotsival pilgul otsa ja kannatab.Ta loodab Sinu peale ,aga ka inimvõimetel on piirid.Kella seitsmeks oli ta läinudki oma koerataevasse.
Millegipärast tuli päike välja ja ilm läks sama palavaks kui tavaliselt.

Juba 30 aastat.
kolmapäev 23.juuli 20010 13.57

Alles see oli kui ootasin oma esiklast ja täna 16.05 möödub sellest juba 30 aastat.Uskumatu .Enda meelest oleks justkui veel noor -no see 45 ikkagi jätkuvalt ,aga laste peale vaadates ei saa ennast kuidagi petta. Sinuga on mul vedanud -täpselt nagu kõigi mu lastegagi ,aga oled ikka mu esimene.Paljudes asjades teed oma vendadelegi silmad ette.Eks Sa oled pärinud oma isa kuldsed käed ja minu jonnakuse elus hakkama saada.Polegi tegelikult palju neid asju ,millega Sa oled hätta jäänud.Poisidki küsivad Sinult nõu.Endast ma ei hakka rääkimagi. Ole sama tubli ja tunne rõõmu oma toredadast perest ja ilusast kodust.
See on uskumatu ,mida Sa oled lühikese ajaga seal teinud.Tegelikult on ju seal kaugel metsade taga ja metsloomade keskel täielik rahu ja vaikus.Sinu juurde sõites satuks nagu teise maailma.Ma ei usu hästi veel isegi ,et üks Tallinnas sündinud ja kasvanud tüdruk leiab oma kodu nii üksildases paigas ja on õnnelik .Seal Sa saad ilmselt kõiki oma fantaasiaid ja oskusi ära kasutada ja neid pole sugugi vähe.Ega muidu poleks Su vannituba ajakirjas "Kodu ja aed" ära märgitud.Jah ideid Sul jätkub. Palju õnne Sinu juubelil.









Sinu kõige lähem naaber elab Suure -Lähtru mõisas.
Naabritega on Sul vähemalt vedanud.Talvel aetakse teed lahti ja kevadel käib teehöövel.Vahel mõni busstäis huvilisi ka.

Pühapäev vihmas.

Pühapäev 18 juuli.20010 21.10.

Alustasin hommikul virgalt heki pügamisest.Olen tegelikult mitu päeva väga tubli olnud.Oleks vist ikka päris lõpuni ka jõudnud ,aga
vihm tuli vahele.Kõige kõrgem osa ,seal kus pean taburetile ronima ,jäigi järgmiseks korraks.Vihma üle oli muidugi hea
meel.Kas just nii palju korraga -see on iseküsimus.
Minu plekitöökoda ähvardas jälle uputus.Paekivist kaldtee on väga kena ,aga kõik tänava veed tahavad mööda seda keldrisse voolata ja minu imbkaev ei võta nii palju korraga vastu.Selleks puhuks on mul oma rats.Saunapump tööle ja üleliigne vesi kasvuhoonesse.2 head asja korraga tehtud.Kelder kuiv ja tomatid joodetud.
Teine tähtis töö on vanaemaks olemine.Ega kümne aastase päeva sisustada polegi väga lihtne.Mitu õhtut olen olnud sunnitud õudukaid vaatama.2 aastasega on palju lihtsam.Peaasi kui on autosid ja tööriistu ,siis tuleb kõik ise.Poiss on väga rahul ja õnnelik.
Täna avastasime lauamängud.Oma tööl olen küll lastega neid mänginud ,aga oma vabast ajast ja tahtest ei mäletagi millal.Täitsa tore oli vihmast õhtut nii veeta.Millegipärast kippusin kogu aeg võitma .Sain siis muidugi kommentaari osaliseks:"kellel veab õnnemängus,sellel ei vea armastuses".Vat Sulle siis sähh. Lapse suu ei pidavat valetama.

Ei ole elu...
Teisipäev 12 juuli 20010 14.05



Lõpuks olen ka mina kuumalemb sportlik tibi aru saanud ,et ilm on hukas.Lisaks ilmale veel ka kõik loomad ja inimesed.
Oma vaesest mustast kassist ei hakka kirjutamagi.Istub peadpidi põõsas ja ainult lõõtsutab.Toas ka ei püsi .arvab ,et õues on külmem.Lemmiksöök ja jook on ainult vesi.Peaks ta ka panema jahutuseks pesumasinasse külma vee programmile nagu punapea.Lisaks loomadele ei käitu ka inimesed selle palavaga normaalselt.Tulin mina eile järjekordselt oma lemmik polikliinikust mööda Ränduri tänavat.Igal pool tee remont ja otsi kohta kus sa saad.Saan aru küll ,et teed sulavad ja tuleb liiva puistata ,aga ,et munakive ka veel ,sellest pole küll räägitud.Sõidan siis sajaga ja loomulikult ikka oma lemmik sõiduvahendil-jalgrattal.Minu kõrval sõidab liivapuistur ja loobib kive ja liiva laiali.Sättis oma tempo just minuga üheks.Lisasin kiirust,tema ka .Ja ise nii armsalt naeratab,aga kivid lendavad kolaki ja kolaki mööda mu rattaraami.Igavene topski.Mõtlesin ,et kui 1 kivi mööda mu päevitanud sääri tuleb ,siis ta alles teab milliseid naisi on olemas.Nii me siis kõrvuti sõitsime. Otsustasin poja majja sisse keerata.Enne ikka unustasin kõik oma viksid kombed ja õpetused ,mille ema oli mulle ellu kaasa andnud.Näitasin talle rullnoka moodi keskmist näppu ja igaks juhuks keelt ka veel.Läks kohe kergemaks.Poega muidugi polnud kodus.Ilusa ilmaga ollakse ikka rannas.Ilmselt seal Kaberneemes teed ummistamas.
Ja minu päeva lõpp oli täiesti uskumatu .Tegin seda mida ma pole juba oma 10 aastat teinud.Sõin sõbraga öösel voodis jäätist -1 topsist ja 1 lusikaga.Muide ma magusat üldse ei söö.Järelikult tuleb päikesepiste süüks ajada.Endal ka täna imelik tunne ,aga ilmselt tuleb see sellest ,et täna on minu nimepäev.Äkki peaks Armandi kohvile kutsuma.Ehk on tal tema eilsest nimepäevast veel mõni kilupirukas alles.
Biankale.Selle palavaga on kõik keeled sassis ja pealkirjad ära sulanud.Kui ükskord jälle normaalse inimese elu hakkan elama ,siis proovin uuesti.

Oi neid pesulõkse.

Esmaspäev 12 juuli 20010 11.57








Ei saaks õelda ,et mulle päike ja soe ilm ei meeldi ,aga vahel lihtsalt tervis veab alt ja oled sunnitud puhkuse ajal kodus igavlema.Ei saagi nüüd ajutiselt ilusat Eestimaad avastada.Aga kuna minust polnud välja minejat ,siis tuli sõber mind külastama ja minu igavust peletama.
Aga see selleks .Kirjutama ajas mind hoopis minu sõbra omapärane kiiks.Sooja ilmaga hea ju pesu pesta ja kuivatada.Ühe laadungi võtad ,teise paned .Pole mina elus tähele pannud ,kuidas minu lõksud nööril ripuvad.Peaasi ,et nad seal olemas on.Istusime siis aias ilusti suure päikesevarju all,et armas soe päike meie päid segamini ei ajaks ja vaatasin ,et minu tuttava pilk peatus kogu aeg minu pesunööril.Lõpuks küsisin kohe otse,et mida ta seal näeb.Selguski ,et pesulõksud peavad tema meelest kõik korralikult nööril rippuma nii ,et neid saab kogu aeg edasi -tagasi liigutada.
Olin tema juures seda küll tähele pannud ,et kõik lõksud ripuvad korrapäraselt nööril rivis ,aga ei teadnud ,et see on lausa nii sätitud.Vot sulle siis sähh.Hakka nüüd kasvõi iga kord peale pesu kuivatamist lõkse sättima.Oh neid mehi küll.Vaadaku parem jalgpalli.

Pühapäevased pead