Puhkuse kolmas päev.

Praegu on küll selline tunne nagu oleksin juba ilmatu aeg kodus olnud, kuigi iga päev on mul mõni üritus või käib keegi külas.
Hommik algas nagu ikka ujulaga.
Nii palju rahvast pole ma tükil ajal näinud. Küllap kõik arvasid, et vana-aasta viimasel päeval tuleb jälle suur söömine ja selleks on vaja ennast enne sportlikku vormi  viia.
Õnneks selleks ajaks kui ma sauna jõudsin, oli enamik juba läinud ja ma sain rahus uhkes üksinduses leili visata.
Eks selle leiliga ongi nii palju keegi kannatab. Mina olen suur leiliviskaja, aga ega minuga keegi väga koos sauna ei kipu.
Ujulast koju jõudes panin kohe pirukad ahju, sest minu juures pidi toimuma staarblogijate kokkutulek.
Nagu Bianka ütles, et vana-aasta toimetusi ei tohi uude aastasse jätta, siis tänu temale on mul nüüd 2 kotitäit jälle villast lõnga, mis vardaid ootavad. Selle üle on mul küll ääretult hea meel. Samas tuli mul ka meelde, et naabrimehelt suvel laenatud kargud seisavad ikka veel garderobis kasutult ja  tuleb samuti veel vana-aasta sees ära viia.
Rääkisime vanadest blogiaegadest ja meenutasime kui lõbus meil aastaid tagasi oli kui arutelud kestsid poole ööni. Need ajad on ilmselt alatiseks möödas ja ei kordu enam kunagi. Hea sõnaga meenutada võib aga ikka.
Arutasime ka isand Konna tulevased  raamatud läbi ja loodame, et ka sellel  korral saame autogrammiga eksenplaarid. See, et Konna ennast kohal ei olnud, ei seganud meid üldse. Pirukaid jäigi rohkem, aga muidugi mõtlesime ka saabuva rannahooaja peale ja suur hulk jäi veel alles.
Ongi hea õhtul meest rõõmustada, et näe kõik on Sulle. Olgu tal ka hea päev. Ta on selle kuhjaga ära teeninud.