Ilma naisteta on kurb maailm...

Teisipäev 14.detsember 2010 23.30

Saabusime just teatrist. Enamikul kindlasti ammu vaadatud, aga minu kord oli alles täna. Seekord siis Mart Sanderi juhtimisel lavale jõudnud "Silva".
Olin seda enne ka mitmes variandis näinud, aga tahtsin näha milliseks kujuneb "Silva"Sanderi lavastuses.
Alguses kohutas etendus mind oma pikkusega, aga asjata. 3,5 tundi möödus märkamatult. Nüüd ma siis olen siin unetu, täis emotsioone, tundeid ja elamusi.
Etendus algas väikese viperusega. Kaklustseenis kaotas üks osatäitja koos pealmiste pükstega ka alumised, aga ta ei lasknud ennast sellest segada. Mängleva kergusega parandas ta vea.
Särav, kirglik ja sentimentaalne operett, kus voolas šampus ja tantsisid kaunid naised. Ligi 100 aastat vanas loos oli teravaid paralleele ka tänapäeva maailmaga.
Mulle läks väga hinge Silva elu, saatus ja armastuslugu.Ta oli kindlameelne naine,kes ei lasknud endale pähe istuda.Eriti meeldis tema isepäisus.
Muusika oli võimas ja kaasahaarav. Kokku olid sulanud valsi-, foksi-ja tšaardaširütmid. Vägisi kippusid jalad rütmi kaasa lööma. Ainuke häiriv asjaolu olid kõrval istuvad soomlased, kes kõva häälega rääkisid. Ei jäänudki muud üle, kui viisakalt peale hüpata. Mõneks ajaks oli sellest isegi abi.
Sain igatahes suure elamuse osaliseks.