Öist linna avastamas.

Laupäev 24 detsember 2010 0.46

Saabusime just öiselt jalutuskäigult. Elus ja terved ning täis emotsioone. Hoolimata hilisest ajast ja jõuluõhtust oli linn rahvast täis. Me polnud kaugeltki ainukesed öised uitajad.
Torm nimega Scarlet oli vist juba kohal. Igatahes tuisk oli päris tugev ja tuul undas ka parasjagu. Inimesed olid aga rõõmsad ja heas tujus.
Raekoja plats oli saginat täis. Mõni putka veel isegi töötas. Vanem poeg tellis kohe kõigile hõõgveinid. Mõnus oli tuisus sooja jooki juua hoolimata sellest, et suu ja silmad olid lund täis. Tuju oli ju hea.
Nukuteatri aknal avastasime auruteatri. Telefoni numbrile helistades hakkas klaasi taga etendus. Vaatasime tükk aega seda vaatemängu. Järgmine katsumus oli Patkuli trepist üles jõuda. Poisid tegid ettepaneku võidu teha. Noorem püüdis meid veel hirmutada kurikamõrvariga. Arvas, et siis me jõuame kiiremini üles. Üles ma igatahes jõudsin. Isegi eriti ei ähkinud. Ega ma siis noortest viletsam saanud olla. Siit avanes tõesti ilus vaade. Noorem poeg jäi sellest ilma oma kõrgusekartuse pärast.



Toompealt alla tulime Neitsitorni juurest. Sealt edasi meie suure samba juurde. Ring oli peale tehtud. Nüüd võis koju tagasi sõita.