Tahan oma suve tagasi.

 Kõigil on omad kiiksud. Minu jaoks on tähtsad 2 asja. Muidugi on neid veel kuhjaga, aga täna tunnen nii. Esiteks kohv peab alati olema tuline, värske, must ja kange ning suvi peab olema kuum ja päikseline.

Mul oli kunagi tööl paariline, kes tegi endale hommikul tassi kohvi ja jõi seda siis õhtuni välja. Ma ei saanud aru kuidas ta seda suudab. Seisnud kohvi lõhn oli juba vastik, aga ta väitis, et talle meeldib nii.

Saan aru, et paljud ei tunne ennast hästi palavuses, aga minul on vastupidi. Mul on siis nii palju energiat ja tahtmist toimetada ning tegutseda. Tänane ilm on minu jaoks täiesti mõttetu . Sajaks siis vähemalt vihmagi. Oleks niigi  palju  kasu. Mu kassid muidugi tunnevad  ennast jahedama ilmaga paremini, sest proovi ise suvel kasukaga olla. Tegelikult on mu majal ka üks väga hea omadus. Alumine korrus püsib suvel kaua aega mõnualt jahe. Teise korruse kohta seda  öelda ei saa, aga mul on valikut. Algamas on mu lemmikute liiliate aeg

Emadepäeval

Emadepäev on  kahtlemata üks eriline päev aastas. Rõõmustav on ju kui kõik lapsed ja lapselapsed läbi astuvad, lilli toovad ja pisematel on ka enda joonistatud kaardid kaasas.

Pisut nukraks teeb aga see, et  olin üsna noor kui raske haiguse tagajärjel oma ema kaotasin. Alati mõtlen siis ka tema peale ja meel läheb kurvaks.

Väikesi lapselapsi kallistades märkas mu kõige pisem, et mul on pisarad silmas. Muidugi tahtis ta kohe põhjust teada. Ütlesingi siis talle, et mõtlen oma ema peale, keda enam ei ole. Tema tahtis muidugi kohe teada, et  kuhu ta siis läks. Mõtlesin kuidas 4 aastasele rääkida surmast ja  ütlesin talle, et minu ema on nüüd pilve peal ja vaatab kuidas me siin kõik rõõmsalt elame. Väike tüdruk läks akna juurde, keeras pea armsalt viltu , lehvitas ja tuli minu juurde tagasi. Kallistas mind ja ütles, et ärgu ma enam kurvastagu sest ema lubas õhtuks tagasi tulla.