pühapäev, 3. aprill 2011


Elu nagu multifilmis.

Pühapäev 03 aprill. 2011.

Kuulsin täna oma sõbrannalt huvitava loo elust enesest.
Tean ja tunnen seda paari juba palju aastaid. Lapsed on suureks kasvatatud, elavad sõbralikult ja üksmeeles, aga see kirglik pool on ilmselt sinna aastate taha jäänud ja päevi täidab hall argipäev.
Just seda romantikat ja kirge, mis igapäevaelust puudu jäi, läkski sõbranna sinna netti otsima.
Eelmisel aastal leidiski endale hingelise mehe, kes kõik need romantilised vajakajäämised korvas. Kirjutas naisele luuletusi ja iga päev saatis teele kirglike õhkamisi. Naine läks alguses mänguga kaasa, sest arvas, et sealt kaugelt Eestimaa teisest otsast pole mingit ohtu oodata. Kui flirt juba otsustava lõpuni tahtis arenema hakata, sai ta ise ka aru, et oli liiga kaugele läinud ja otsustas asjale punkti panna
1 aprilli hommikul sai ta sõnumi, et mees on tema poole teel.
Loomulikult võttis naine seda aprillinaljana. Esiteks ei teadnud ju mees ta aadressi ja seda, et tal mees on, polnud naine ju ka kunagi varjanud.
Õhtul mehega ühist õhtusööki nautides ei kahtlustanud naine midagi, kui kuulis uksekella.
Ust avama minnes avastas mees seal suure roosikimbuga külalise, kes kokutades teatas , et ta on tema naise sõber.
Õnneks võttis naise mees asja rahulikult. Kamandas mehe laua äärde, tõstis talle toidu ette ja küsis, mis plaanid siis külalisel on. Naine ise oli nagu soolasammas. Ei osanud aad ega beed öelda. Mees sättis ka roosikimbu kenasti vaasi.
Võõrale pakuti viisakalt öömaja, kusjuures just nende magamistoa kõrvale. Vaene külaline ei saanud ilmselt öö läbi sõba silmale, sest mehele oli äkki meelde tulnud, miks ta oma naisega oli kunagi abiellunud ja mis peale sõbralikkuse veel abieluinimeste ellu kuulub.
Hommikul kell 7 löödi võõras voodist välja. Loomulikult sai ta mehe valmistatud hommikukohvi ja võileiva ja siis saadeti ta uksest välja sõbralike õpetustega, et ta oleks kadunud nagu leebe tuul ja parem kui üldse Tallinnasse enam asja ei oleks.
Sõbranna on praegu igatahes seitsmendas taevas, oma eluga rahul ja mesinädalad kestavad.

1 kommentaar:

  1. Ma arvan, et vähemalt ühel inimesel ei olnud väga naljakas! Aga paras talle - mis on siis nii naljavaene:)

    VastaKustuta