kolmapäev, 20. aprill 2011






Käisime teatris.

Kolmapäev 20 aprill2011.

Käisime täna oma lasteaia lastega teatris. Mis viga nii minna, kui buss sõidab väravasse ja lahke bussijuhi onu aitab kõik lapsed veel ükshaaval bussi ka. Endast ei räägigi. Loomulikult oli ju bussil ka vahva kiri küljel.
Sõitsime siis Salme kultuurikes
kusesse nukuteatri Marionett etendusele Kaval-Ants ja vanapagan.
Nukuteater Marionett on Harri Vasara poolt 1962 aastal loodud. Etendus oli neljas pildis ja vaatamata sellele, et seda tükki olen mitmes variandis näinud ja küllaltki pähe kulunud, sain ikkagi vapustava elamuse. Kogu aeg oli selline tunne, et aastaajad vaheldusid kohe tõeliselt. Muusika oli hästi valitud ja metsahääled ning linnulaulgi sobis nii hästi igasse pilti. Nukud kõndisid ja tegutsesid laval sellise loomulikkusega, et tekkis tunne nagu oleks tegemist hoopis inimestega. Kaval-Antsu riukad panid lapsed südamest naerma.

2 kommentaari:

  1. mida rohkem ma sind läbi blogilugude tundma õpin, seda rohkem mulle meeldima hakkab su elujaatus koos lapsemeelsusega. Oma lastelastele sooviksin just sellist kasvatajat.

    VastaKustuta
  2. Tänan. Millegipärast armastavad mu rühma lapsed ka mind ja meil on tõesti nii vahva. Olen ju võimeline nendega koos ujulas möllama, kelguga mäest alla laskma ja kasvõi diskot tantsima. Meil on alati nii tore. Pole kordagi kahetsenud oma elukutse valikut. Sama teeme ka lastelastega. Ega ju vist polegi nii palju neid vanaemasid, kes on võimelised puu otsa ronima või kasvõi batuudil kargama. Just seda ma eile oma lastelastega tegingi.Ja meil oli väga lõbus.

    VastaKustuta