Oh seda kena kevadet.

Pühapäev 22 mai 2011.


Ilmselt olen palju lobisema hakanud, aga ega minagi saa erand olla.
Räägin mehele mitu päeva, et mul on pesunüürile toetuspuud vaja. Sellist pikka, peenikest ja otsast kaheharulist. Sirge peab ka veel lisaks kõigele olema. Kaua mul siis ripub see pesu sedasi otsapidi mööda maad.
No millal need mehed on enne kohe kirve selga võtnud ja metsa läinud, kuigi mets siinsamas maja taga? Alati on 100 muud tähtsamat asja pooleli. Täna mul aga vedas. Isegi mind kutsuti kaasa saagi kandma. Noh nii seltskonna mõttes. Enne seda ihuti kirves ka veel teravaks. Ajas naerma, aga mis teha, Ta lihtsalt on mul selline põhjalik iga asjaga. Selle eest sai mu pesunüür endale tõesti väärt toetaja.

Selle aasta kevad on väga ettearvamatu. Iga päev avastan midagi uut. Metsaalune on juba  piibelehti täis. Mul polnud ainugi, et nad on kohe, kohe lahti minemas.

Rabarberi kooki tegin ka. Juba teist korda sellel aastal. Esimesed rabarberid on alati kõige paremad ja neist saab kõige maitsvama koogi.
Minu laps oli vahepeal ära väsinud ja magas nii armsalt oma lemmikkaisukaga.