Väikesed paharetid.
Neljapäev 05 mai 2011
Saan aru küll, et kõik päevad pole vennad, aga volbriöö on ju selleks korraks ometi möödas ja kõik väikesed nõiad on minu meelest ka koju lennanud. Täiskuud ju ka praegu ei ole, mis sunniks lapsi imelikult käituma.
Terve nädala on nad olnud kuidagi rahutud. Meie väikeste armsate naerusuude asemel on terve rühmatäis Nukitsamehi, kes kaklevad, kaebavad, porisevad ja torisevad. Mitte kuidagi ei mahu rühmaruumidesse ära. Tundub nagu kõigil oleks peas mitu suud ja kõik need ajavad lõpmatult tühist jorinat välja. Kõrvade asemel on aga tühjad kohad. Mitte ühtegi keeldu, käsku, ega palvet ei jõua sinna.
Õnneks on praegu paar tundi vaikust. Kõik magavad nagu väikesed inglid. Ilmselt aga koguvad jõudu, et õhtul uuesti otsast peale alata.
Lapsed ongi tänapäeval rahutud. Lasteaiast tulevad kooli juba päris väänikud, pole neil püsi ega sõnakuulmist ollagi.
VastaKustutaJa rumalad sõnad ka selged. Isegi "koolikiusamist" esineb juba kooli-eelses eas.
Loodan, et ma kellegi õrnu tundeid ei riivanud;)
Meil on just see rühm olnud eriline ja väga rahuarmastav.Väikesd nunnud naerusuud siiamaani olnud. Täna tulin töölt koju ja selline tunne nagu oleks terve päeva rasket põllutööd teinud.
VastaKustuta