On pühapäev tore päev...

Pühapäev 15 mai 2011.

Ei hakka siin pikalt kirjutama kui pettunud ma tegelikult Eurovisiooni tulemustest olin. Minu meelest eelviimast kohta Getter küll ei väärinud. Rockefeller Street oli mõnus särtsakas lugu, mis pani kuulama ja jalaga takti lööma. Näppu just viskama ei hakanud, aga kuulama kutsus küll. Getter ise oli julge ja enesekindel. Mind ei häirinud sugugi ta roosa kleit. Öelgu see Paukson, mis tahes. Sobis hästi natuke barbiliku tantsu ja olekuga. Minu mehe kommentaar oli muidugi selline, et kindlasti ei saa esikümnesse, sest tal on nii peenikesed jalad. Oh seda meeste mõistust! Kuigi tundub, et natuke oli tal õigust ka. Vaat, mis juhtus. Teine minu lemmik oli Soome laul, aga Prantsusmaa ei meeldinud kohe mitte sugugi.
Hommikul ärgates arvasin, et tuleb ilus ilm hoolimata ilmateatest. Päike üritas mitu korda pilve tagant piiluda. Lõpuks aga loobus. Uni oli ikkagi läinud, kuigi sai kaua üleval oldud. Andsin mehele mitu korda õrnalt märku, et nagu kohvi tahaks. Täna oleks vist võinud lamatised saada seda oodates. Hakkasin ise virgaks ja panin tuunikala- juustu- tomati ja basiiliku saiad ahju. Mehe poolt ei mingit vaimustust. Ilmselt polnud täna tema päev või siis see teine variant. Üles aetud, aga äratamata unustatud.
Jätsin ta aeda muru külvama ja läksin hoopis Nõmme turule. Eile jäigi vihmase ilma pärast minemata, kuigi oli turu teine sünnipäev.
Lõunaks plaanisin teha oma lemmikuid peedi- ja porgandi pikkapoissi, aga nagu kiuste peeti polnud üheski letis. Ei tea kuhu see oli äkki kadunud? Alles olid kõik kohad täis, nüüd ei kuskil. No porgandi oma ka hea. Ostsin siis hoopis prooviks värskeid kartuleid. Nägid küll ilusad ja täitsa värskete moodi välja.
Tagasiteel sattus minu selja taha õppeauto. Saan aru küll, et kõik on vahel esimest korda roolis, aga nii koba ka ei saa olla. Vahepeal oli tunne, et sõidab minust täitsa üle, hoolimata minu punasest rattast ja pükstest. Vasakpööre lõppes sõiduga vastu elektriposti. Õnneks polnud hoog liiga suur. Usun, et läks ilma suuremate kaotustega. Ma sain vähemalt mööda.
Pikkpoiss tuli hea ja krõbe, kartulid olid maitsvad ja mees hulga tööd ära teinud.
Lõpp hea, kõik hea!