pühapäev, 9. oktoober 2011

Unimüts.

Mina ei saa aru, kuidas tänapäeva lapsed suudavad nii kaua magada. Olen ju ise ka kunagi ammu, ammu noor olnud ja ja nii mõnigi öö jäi lühikeseks või hoopis vahele, aga ma pole kunagi suutnud üle 8 tunni magada. Tegelikult piisab mulle täiesti kuuest tunnist, et olla virk ja kraps.

Laupäeval läks mu noorem tütar klassivenna sünnipäevale. Pidu pidi toimuma Saunapunktis. Kohale sai viidud autoga, aga kuidas tagasi saab, see tegi mind natuke murelikuks. Tütar lohutas, et niikuinii tulevad kõik koos ja kindlasti esimese rongiga. Muretsesin, mis ma muretsesin ning lõpuks järgmisel päeval kell 12 helistasin. Telefon helises pikalt enne, kui unine hääl vastas. Uurisin kus laps on? Süda jäi rahule, kui selgus, et juba ammu magab kodus. Kell 3 koju jõudes laps veel magas. Panin juurviljad ja liha ahju, sest kindlasti kõht tühi sünnipäevalt tulles. Toit sai valmis. Laps magas. Läksin aeda, riisusin kõik lehed kokku, lõikasin õitsenud lilled ära ja korjasin hulga õunu. Tuppa tagasi jõudes laps magas. Kütsin maja soojaks, lugesin natuke. Laps magas. Käisin poes ja ostsin järgmiseks päevaks söögid valmis. Laps magas. Lõpuks, kui väljas hakkas juba pimedaks minema, võtsin südame rindu ja ajasin lapse üle.

Laps küsis:"Miks ma pean juba üles tõusma?"

Mina:"Sellepärast, et sul on homme koolipäev ja sa pead varsti magama minema."

1 kommentaar:

  1. just just , tõuse nüüd juba üles pead ju varsti magama minema , usun et ka tänapäeva lapsed vahel tahavad magada kasvõi kogu päeva , eks sünnipäevad väsitavad ka oma mölludega...

    VastaKustuta