Ilm on hukas.


Ma ei teagi kas inimesed on nüüd nii meeleheitel või lihtsalt nii jultunuks muutunud, et ei karda enam midagi ega kedagi.
Töökaaslane rääkis mida nende pere oli nädalavahetusel pidanud üle elama.
Terve nädal oli neil olnud igal hommikul mingi üritus ja ärkamised olid ikka olnud viie- kuue vahel. Nüüd laupäeval oli esimene päev, kus pere pidi saama kaheksani magada. Naine oli ärgates imestanud küll miks hommikul oli rõduuks lahti, aga kuna majas oli ka mitu last ja mehe vend külas, siis ta eriti ei uurinudki. Alles siis, kui oli vaja üks paber välja printida märkas mees, et läpakas oli kadunud. Oli veel nalja teinud, et kindlasti läks naine öösel salaja garaazi musti tegusid tegema. Järgmisena avastati, et pole ka printerit ja siis selgus, et külmutuskapilt on kadunud naise Dolce@Gabbana firma päikeseprillid. Lisaks veel sama firma käekell ja lõhnad. Kõik naise ehted ja mobiilid. Tütre oma, mis oli õhtul veel laadima jäänud, oli ilusti laadija küljest ära võetud ja laadija ise korralikult lauale asetatud. Kõige õudsem selle asja juures oli see, et pere pesamuna 4 aastane laps oli õhtul diivanile magama jäänud ja oli kogu see aeg vargaga samal korrusel üksi. Kogu ülejäänud seltskond magas teisel korrusel. Laps ärkas automürina peale ja nägi, kuidas nende maja eest sõitis minema valge Chrysler. Mis oleks võinud siis juhtuda kui ta oleks ärganud just sellel ajal, kui tundmatu nende kodus tegutses? Laps oleks võinud saada eluaegse trauma. Kõik toimus hommikul pool kuus. Auto ja kellaaeg on jäänud naabrimaja turvakaamera lindile. Politsei pole siiamaani veel midagi avastanud, kuigi isegi auto on ju teada. Naine ise ütles, et nende maja uksed on päeval kogu aeg lahti olnud, sest lapsed jooksevad kogu aeg edasi-tagasi ja nad pole kunagi kartnud enda turvalisuse pärast. Elavad ju äärelinnas. Iialgi poleks tulnud selle peale, et su kodu külastatakse sinu magamise ajal.
Tegelikult teeb mind murelikuks ka meie siiamaani veel turvaline Pääsküla. Viimastel päevadel sõidab siingi ringi kummaline tõmmu mees, kes käib eramajades ja pakub presentatsioonilt järelejäänud Hackmani pottide komplekte. Alati üks ja sama jutt, et peab kohe kiiresti ära sõitma, sest kiirustab laevale ning annab poole hinnaga ära. Kui mina keeldusin, siis muutus nii tigedaks, et lausa hirm hakkas. Sama koges ka minust natuke eemal elav töökaaslane. Ta ütles, et mees oleks suurest vihast tal kasvõi üle varvaste sõitnud. Jah ilm on hukas, midagi pole enam parata. Ei jää muud üle, kui suures vaesuses palgapäeval Saksamaale süüa ostma sõita. Hoiaks natukenegi kokku.