Laupäev, 4. juuni 2011

Julgesti vennad nüüd tööle.


Ilusal nõuka ajal
olid tihti " teeme ära "- kommunistlikud laupäevakud
ja ega ma siis väga ei imestanudki, kui meie lasteaias otsustati samuti korraldada.
Õppematerjalide lattu oli aegade jooksul paksult kõike sodi kogunenud, et enam polnud ülevaadetki. Kõik, mida momendil just vaja polnud, oli sinna nurka vedelema tõstetud.
Pidime kogunema küll kella kümneks, aga minul nagu ikka uni varakult läinud ja käed sügelemas töö järele. See on nüüd küll natuke liialdatud, aga olen ju mitu päeva kergemalt võtnud nii, et töö tegemise vastu polnud mul midagi. Hulgakesi tööd tehes oli meil väga lõbus ja jõudsime oodatust palju varem valmis. Konteiner sai triiki täis. Laupäevaku lõpetasime muidugi kohvi ja kookidega ja tegime ka vahva ühispildi ajalooliste mälestuste jäädvustamiseks tulevastele põlvedele.
Täna tulid üldse sellised vanad ja nostalgilised ajad meelde.
Näiteks need kunagised gaseeritud vee automaadid. 1 kopika eest said gaseeritud vett ja 3 kopika eest juba seda siirupiga. Enne pesid ikka klaasi hoolega puhtaks eelmisest kasutajast. Ilmselt seda siis ei mõelnudki, et seal ringles ju ikka see üks ja sama külm vesi, aga patsillide kätte keegi ei surnud ja kla
asi ei pistnud ka keegi endale tasku.Vara kuulus kõigile.
Või siis need kaljasabad. 3 kopikat väike kali ja 6 kopikat suur. Kaljal oli hoopis teine
maitse. Pole pudelikaljal küll seda lapsepõlve maitset avastanud.Ning kes ei mäletaks Kosmost või Põltsamaa marmelaadi. Praegugi hakkab suu vett jooksma kui meenutan Kosmose hapukat maitset. Vaevalt ma seda enam ostaksin kui juhtuksin nägema, kuid mine sa tea.
Telefoniautomaadid oli omaette teema. Paneb täitsa muigama. No olid alles ajad!
Lenin on
surnud aga tema ideed on surematud! Elagu kommunistlik laupäevak!!!
Ja nüüd lähen oma aeda kaevama. Kuuse all on mul igatahes tänasest väga vahvad päkapikud.
Kes julgeb mulle öelda, et na
d sobivad ainult talvel ja jõulude ajal.

4 kommentaari:

  1. kommentaar eelmisele postitusele:

    oled väga hea südamega kasvatajatädi. Mõistan ja jagan su muresid. oleks sinusuguseid rohkem!

    VastaKustuta
  2. Kui ruttu on meelest läinud, mis ajal me elasime ja mida kõike meil polnud või oli.

    Aga ühest asjast on kahju - minu arvates on inimesed läinud kurjemaks ja egoistlikemaks(ka lapsed).

    VastaKustuta
  3. Emmeliinale.Aitäh.Ma olen ju oma lapsed ka suureks kasvatanud ja nendega kõike koos teinud. Pole kunagi tulnud selle peale, et mu lapsed on mind seganud.Tänapäeval on küll tihti selline tunne.
    Vanemad lahutavad väga rutakalt ja lapsed elavad seda väga raskelt üle. Muidugi pole ka mingi variant ainult laste pärast koos elada. Meie rühmas on aga kahjuks nii palju vanemaid lahku läinud. Vahel mõtleme õudusega palju terveid peresid veel järgi jääb, kui nad kunagi lasteaia lõpetavad. Lohutajaks oleme ju meie, sest suurema osa oma päevast veedab laps lasteaias. Väikesest lapsest saab ju kohe aru, et tal on midagi pahasti ja elab tihti seda teiste peal välja.
    Päkapikud on ka laste tehtud, aga nende autorid on juba ammu koolilapsed. Koristamise käigus tulid lihtsalt välja.
    Hellele. Eks vahepealne raske elu jätab inimestele ka jälje ja lapsed on kodu peegel.Kuidas vanemad ees, nii lapsed järgi. Õnneks pole veel kõik kadunud. Palju headust ja südamlikkust on ka.
    Naljakas on see tõesti, et kui hakkad vanadest aegadest rääkima, siis kõigil on nii palju mälestusi ja juttu jätkub kauemaks.

    VastaKustuta