laupäev, 18. juuni 2011



Uhke ja õisi täis.


Märtsis aitas mu poeg ühte oma tuttavat kolida. Teades minu armastust lillede vastu, tõi ta sealt 2 potilille minule. Need oleksid muidu niikuinii läinud äraviskamisele.
Fuksia on mulle alati meeldinud, aga nii armetus seisukorras lille polnud ma varem näinud. Kindlasti oli ta olnud kaua, kaua külmas kütmata toas ja kastmata. Kahtlesin ikka tõsis
elt kas temast enam elulooma saabki ja ega selline roots ausalt öeldes mind eriti ei vaimustanud ka. Pikkust ja laiust oli tal ikka omajagu, aga nende lehtedega oli ikka päris kurvad lood. Transportimise ajal oli veel omajagu kannatada saanud. Nägi välja nagu paras pühkimise luud. Kuna ta aga oli juba minu majja saabunud mõtlesin, et las ta natuke siis olla. Ruumi mul ju on ja ära jõuan ta alati visata. Kärpisin teda ikka päris tublisti ja vahetasin mulla ära. Nüüd peaaegu 3 kuud hiljem ei tunne seda lille enam äragi. Õitseb kui pöörane ja kinniseid nuppe veel nii palju, et ei jõua kokku lugeda. Üldse selline lopsakas ja kena. Uskumatu, mida lill suudab teha, kui temast natuke hoolid. Nüüd jääb kõigi pilk kohe minu fuksial pidama ja mind ei märka enam keegi.
Teine armas asi, mis mulle eile kingiti on mu nooremalt lapselapselt. Ei teagi kuhu selle peaksin õmblema või riputama. Vahel võivad pisiasjad nii palju rõõmu valmistada. Olgu see siis kasvõi püksnööp, aga pühendus missugune.

5 kommentaari:

  1. väga tore kingitus ja kunstipärane peale selle.

    Kas sul on tõesti nii vana lapselaps? Nüüd sa küll luiskad.

    VastaKustuta
  2. Pildil on minu 15 aastane noorem tütar. Ta on nagu võrdluseks lille kõrgusele pandud. Mu lapselaps on 4 aastat noorem, kui minu noorem laps. Minu laps sai 4 aastaselt tädiks.

    VastaKustuta
  3. juba parem, kuigi 11 on ka palju sinu nooruslikkuse jaoks :P

    VastaKustuta
  4. Mu poisidki vahel kui avastavad mu katuselt või korstna otsast küsivad mu tegelikku vanust.Ilmselt on minul siis topelt seda energiat ja tegutsemistahet. Mu elukaaslane on just vastupidi minule selline rahulik ja kohati lausa pikaldane. Vahel mul 100 asja juba enne tehtud kui tema alles hoogu võtab.
    Esimesed 2 kuud olingi ma lapselapse kasvataja. Mu tütar oli ametis kooli lõpetamisega ja mina olin oma tütrega pikaajalisel haiguslehel. Tal oli allergiline köha. Lasteaeda minna ei lubatud, aga õues võis käia ja nakkav ei olnud. Hulkusime siis kolmekesi ringi ja peab ütlema, et paljud tuttavad soovisid mulle uue lapse puhul õnne. Ega ma ei kippunud kohe seletama ka, et hoopis lapselaps. Tütar läks hommikul vara ja tuli hilja õhtul väsinuna. Ma võtsin siis lapse öised söögikorrad ka enda peale ja pean ütlema, et meil on siiamaani eriline side. Naeran ikka, et normaalsed lapsed lähevad suveks maale vanaema juurde, minu lapselaps tuleb hoopis maalt linna. Õnneks mu maja ikka äärelinnas.

    VastaKustuta
  5. tubli oled, mida rohkem teed, seda rohkem jõuad!

    VastaKustuta