Igav on.

Pääskülas on ühes aias puuriidad alati nii laotud. Imetlen seda osavust. Mina ei saa enda tavalistegagi alati hakkama. Alustan oma arust küll väga püüdlikult ja pingutan kõigest väest, aga välja tuleb ikka nagu alati.
Ümber pole just kukkunud, aga ega neil erilist väljanägemist pole ka. Lohutan ennast sellega, et varsti pean niikuinii jälle sisse kütteruumi viskama.

Täna oli mul kohvikus viimane tööpäev. Nüüd nädal aega puhkust ja siis ilmselt lähen ikka veel nädalaks. Hakkas päris meeldima. Kandikud nõudega seisavad juba kindlalt käes ja oskan juba sellist nägu ka teha, et mis te nüüd, ma olen siin juba aastaid töötanud. Näod jäävad ka meelde, sest püsikliente käib siin iga päev palju söömas. Ju nad siis on rahul, sest toidud on tõesti mitmekesised ja maitsvad.
Ilm on selline, et aias pole midagi teha. Marju võiks ju korjata, aga vihmaga pole see eriti hea mõte.Tikrid hakkavad otsa saama. Need oleme niisama ära nokkinud. Hea põõsa all istuda ja suhu panna. Täitsa head ja magusad. Ainult okkaid võiks põõsa küljes vähem olla.
Rattaga käisin Nõmmel- pangas. Tütar kaotas mu pangakaardi. Loomulikult saan aru, et see juhtus kogemata, aga ma läksin ikkagi endast välja. Pole temaga enne kunagi riielnud, aga mis ta siis kannab mu kaarti nädal aega oma rahakoti vahel ja ei pane õigel ajal tagasi. Tal on endal ka pangakaart ja iga kuu esimesel kuupäeval saab sinna kindla summa,aga kui midagi suuremat tahab osta, siis laenan enda oma. Muidugi ei unusta iga kord mainimata, et ära siis larista ja see on mu viimane raha. Õnneks pole ta mu kaarti kunagi kuritarvitanud ja peab alati minuga nõu ka. Teismelist on pealegi lihtsam üksi linna saata, kui pool päeva temaga mööda poode jalutada
Niisiis uue pangakaardi
saan kätte alles järgmisel nädalal. Sinnamaani raha netu, aga arve kasvab. Pärast oli endal ka paha tunne, et tütrega pahandasin ja ostsin talle viimase euro eest veel rummikoogi. Kui koogiga koju jõudsin, siis polnud tütart enam kodus. Viimasel ajal olemegi temaga nagu Koit ja Hämarik. Saame kokku just siis, kui teine peab kohe ära minema. Kastan Nõmme keskuse

ees oli nii ära kuivanud. Kollaseid lehti oli tänav täis. Tuli tõesti selline sügise tunne peale. Ilm ju ka nii hämar, pilves ja sombune.Turult ostsin värskeid kartuleid ja siis nägin tuvisid. Tervelt 2 tükki jalutasid lettide vahel.Mul polnud neile midagi pakkuda. Sorisin küll kotis, aga ühtegi pirukat polnud, saiast rääkimata. Nad tulid lootusrikkalt minu juurde, aga jäid pika nokaga. Kotis olid ainult kassi krõbinad. Mul hakkas juba hirm, et nüüd nokivad mu varbad ära, sest suures lootuses ronisid nad mulle peaaegu varvastele. Tulin ruttu tulema.Kodus panin kartulid keema. Sellisel vanal viisil. Nüüd on terve maja mõnusat tilli lõhna täis.