Kolmapäev, 27. juuli 2011






Lauldes vihmas.




Eile oli imelik päev. Kohvikus töötades oli kogu aeg selline tunne, et kohe, kohe kukuvad mul nõud põrandale. 2 korda olekski peaaegu juhtunud, aga viimasel hetkel jäi plahvatus toimumata. Kolmandal korral siis see juhtuski. Trahh! Killud toovad õnne! Keegi ei reageerinudki. Ilmselt oli see tavaline asi. Eriti suur kadu polnud. Üks klaas kõigest. Enda süüks ei saa ka päris panna, sest see oli nii kandiku äärele asetatud, et tahes tahtmata tahtis ta sealt üle veereda. Nüüd oli siis süda rahul ja tegu tehtud. Võis rahus edasi töötada. Muidugi palavus oli tappev. Nii lämbe. Vihma oleks vaja. Rahvast oli ka nii palju, et sekunditki polnud hingetõmbe aega.
Ma ei saa aru, kuidas kõik suudavad sellise palavusega nii palju süüa. Meeste portsud on nii suured, et minule jätkuks sealt vähemalt kolmeks korraks. Taldrikud süüakse ilusasti tühjaks. Natuke garneeringut jääb ainult vahel järgi. Ei tea kuidas nad pärast veel tööd teha jaksavad? Viimaks sai tipptund läbi ja sellega koos ka minu tööpäev tänaseks. Veel 2 päeva.
Kodus vaatasin oma veepuuduses vaevlevat aeda. Peaks ka Tegelinski moodi hakkama vihma nõiduma. Kastekannu tuppa ei toonud, aga aia kastsin korralikult ära. Lisaks veel naabriaia ka. Kuna ma olen juba sellel suvel Naabri Valve, siis pean ju mulle usaldatud ülesannet korralikult täitma. Üheksa paiku hakkas pilve kiskuma. Kutsusin veel oma mehe rattaga sõitma ja imede ime-ta tuligi ilma punnimata. Sõita oli juba mõnus. Tuuleke puhus kenasti tagant ja vändata oli nii kerge. Kümne paiku tulid esimesed piisad. Algul küll väga arglikult. Pool kaks öösel siis see algaski. Padukas koos korralike välgusähvatuste ja müristamistega. Jumal tänatud, et ma enne vihma jõudsin ikka aiad ära kastetud. Nüüd saan rahus magada.

4 kommentaari:

  1. Seekord sõitis vanker vist üle Eestimaa. Küll kolistas ja vägutas. Ei tea, kas vihma nii palju oligi. Tänaseks ennustatakse sama!

    VastaKustuta
  2. Meil oli küll korralik sadu. Mu suur veetünn on ääreni vihmavett täis. Välk oli vägev ja võimas.Tuba läks täiesti valgeks. Vaatsin rõdult nagu ilutulestikku.

    VastaKustuta
  3. kastmine peaaegu oligi nagu nõidumine. Siin on kuiv ja mina olen rõõmus. Eelmiste kuude niiskuse mälestus veel kontides :(

    VastaKustuta
  4. Nüüd tahaks ka juba kuiva.Ei tea, kuidas seda nõiduda?

    VastaKustuta