Pidu, pidu.





Täpselt 31 aastat tagasi sündis minu esiklaps, kes elab oma perega Läänemaal mehe vanaema talus. Vanem poeg nimetab seda kohta täielikuks perifeeriaks, sest lähemad naabrid ei ela mitte kiviviske kaugusel. Teine poeg ütleb, et täielik jurassic park.Tõesti loomi leidub siin igasuguseid-nii kodu, kui ka metsloomi. Pole midagi imestada, kui rebased ja kährikud jalutavad õues ja kitsed söövad maja taga rohtu.

Seekord võttis meid väravas vastu uus talusilt. Naerdes küsisin tütrelt kas ta on vahepeal uue mehe võtnud. Vana oli ju küll nii leebe ja malbe. Koerad tulid meid muidugi kohe tervitama. Bruno oli veel kasvanud .50-ne kilosest sülekoerast oli päris elevant saanud. Õnneks enam sülle ei kippunud. Vahva oli vaadata kuidas nad taksiga mürasid kaaluvahest hoolimata.
Trikoovooru ei toimunud, aga õhtutualetid said küll ära märgitud.
Mina ainuke oma traditsioonilises sportlikus riietuses. Pidin ju kõik atraktsioonid ära proovima. Kuidas ma siis batuudil oleksin saanud hüpata? Peolaud oli kaetud aita. Töökad pääsukesed lendasid kogu aeg edasi ja tagasi söötes oma poegi. Igasuguste ettearvamatute üllatuste ärahoidmiseks, oli lakke tõmmatud riidekangas. Algul ma arvasin, et lihtsalt ilu pärast, aga pärast sain aru küll, mis oleks võinud juhtuda meie peolauaga. Inimestest ei hakka rääkimagi.

Seda, kust see nurgake pärit on, ei aima vist keegi ära. See on mu tütre vannituba. Kahjuks pole laest pilti. Seal on vanad aampalgid ja nende peale on ornamendid joonistatud. Teine pool on sama omapärane.

3 aastane tütrepoeg sõitis nagu ehtne vormeliäss. Õnneks on tee turvaline, sest siin ei sõida mitte keegi peale pererahva ja nende külaliste. Peale neid pole mitte ühtegi majapidamist enam. Uskumatu, kuidas poiss manööverdas õues seisvate autode vahel ja parkis garaazi millimeetrise täpsusega. Ükski auto ei vajanud kere remonti, kusjuures ATV omanik on ta alles paar nädalat. Mina hoidsin küll hinge kinni. Isegi minusuguse hulljulge ja kõike näinud vanainimese jaoks oli see vapustus.

Meil oli vahva päev. Pole just väga sageli need korrad, kui terve meie pere jõuab ühise laua taha.