neljapäev, 21. juuli 2011



Kuidas ma Ameerikat avastasin.



Jalgratta hooldusest ja remondist tean ainult niipalju, mis piirdub keti õlitamisega ja kummi pumpamisega. Pole siis imestada, kui ratast garaazist võttes avastades, et mu kumm oli täiesti toss, pani mind vaikselt vanduma. Just oli plaanis sõita Laagrisse homset töökohta üle vaatama. Oleksin ju võinud oma mehe koju oodata ja temalt nõu küsida, mida osta ja kust osta või hoopis temal lasta seda teha, aga kärsitu nagu ma olen, ikka "ise, ise, ise ", tormasin kohe Maksimarketisse. Oi kuidas mulle ei meeldi praegune Maksi. Kõik on vales kohas ja mitte midagi ei leia üles. Uitasin siis mööda poodi suures lootuses iseseisvalt üles leida koht kus ratta tagavaraosi müüakse. Millegipärast oli mul kogu aeg selline tunne, et sisekummid peaksid kusagil konksu otsas rippuma, mitte olema virna laotuna väikeses karbis. Vot see tähendab seda, kui varem pole mitte kunagi millegi sellisega pidanud tegelema. Leidsin muidugi õige numbriga, aga selle peale küll ei tulnud, et ventiili ka vaadata. Ei läinud poolt päevagi, kui sain kummi vahetatud, aga see täis pumpamine. Selline tunne oli nagu oleksin maratoni jooksnud. Higipullid otsaees , pump tuline, rakk pihus, aga kumm ikka pooltühi. Õnneks tulid mu noored ja ilusad plekksepad töökoda külastama ja pakkusid lahkelt abi. Ei olnud mina midagi nii saamatu. Ei läinud neil ka paremini. Egas muud. Inimene õpib oma vigadest. Võtsin teise ratta ja sõitsin uue kummi järele. Nüüd olin juba targem. Ostsin selle, mida saab autopumbaga ka pumbata. Kumm vahetatud, läksin garaazist pumpa võtma ja seal kus oli alati mu pump seisnud, haigutas nüüd tühi koht. No mida sa oskad öelda? Ilusat päeva teilegi.

4 kommentaari:

  1. Mina küll ei saaks ratta sisekummi vahetamisega hakkama. Mul on tuttavad (meistri)mehed, kes selle ära teevad. Läks ka kumm hiljuti katki.

    VastaKustuta
  2. Mul oli ka esimene kord ju. Varem olen kogu aeg ainult pealtvaataja olnud ja tundus, et läheb nii lihtsalt. Tegelikult andis esimene kord pusida küll, aga teisel korral olin juba päris osav.Eks see ole see "ise, ise, ise..."Polnud mul ju tahtmist ja aega oodata. Nüüd olen jälle kogemuse võrra targem.Inimene õpib kogu elu. Noh just see elukestev õpe nagu mu üks tuttav räägib.

    VastaKustuta
  3. Oled tubli ja hakkaja nagu meie EESTI NAISED kõik- või enamvähem kõik on :remondib auto , peseb pesu, lapsed koju toob .... ja siis kui valmis on söök ta hüüab hei hei tulge muidu jahtub te söök ...

    VastaKustuta
  4. Oi kui palju asju ma veel ei oska, aga ma ei muretse ka selle üle. Eks sõpru tunneb ikka hädas.Söögitegemisega saan ilmselt hakkama, sest terve elu ju suur pere olnud.

    VastaKustuta