Kuidas mul lillad mehed külas käisid.

Digi TV jupsis mitu päeva. Internett muidugi ka.

Minu lilla mees vahetas ära ühe otsiku, aga kahjuks ei muutunud sellest midagi.

Imestas veel, et miks on juhtmes värvikoodid vales järjekorras. No mina küll pole selles süüdi, algusest peale nii töötanud. Helistasime siis Elioni riketesse ja peale pooletunniseid ponnistusi ei toiminud enam midagi. Natuke lohutas küll see, et esialgne arvamus oli, et ilmselt viga ikka nendepoolne ja lubati montöör saata asja uurima. Õnneks internett tuli natukese aja pärast ise tagasi, aga Digi TV kadus täielikult. Päris ilma pildita ei pidanud jääma, sest mu teisel televiisoril on digiboks sees ja sealt nägin ikka 4 kanalit. Mina oleks ju sellega ka hakkama saanud, aga minu teismeline tütar oli paanikas, et temal jäävad kõik seebid vaatamata.

Laupäeval saabuski siis kauaoodatud montöör. Esimese ehmatusega ajasin pea kuklasse, et kas ma ikka ulatan talle otsa vaatama. Järgmine oli juba tõsisem mure. Kõik minu armatuurid kippusid talle pähe kinni jääma. Ilmselt oli ta aga sellega harjunud ja laveeris päris osavalt nendest mööda. Suhtles aga täitsa vabalt. Ilmselt olime koos karjas käinud, sest olime kohe "sina" peal. Nagu muuseas mainis, et ühe kohvi vastu pole tal ka mitte midagi. Tõin igaks juhuks kohe kandikul ülakorrusele ka seenepirukad, kohvikoore ja suhkru. Koorekannu vaadates küsis, et kas mina joon piima, et kohvi ei tahagi või. Pole ma terve elu kohvi sisse piima ega suhkrut pannud, ei hakka nüüd ka traditsioone rikkuma.

Koduselt tundis ta ennast aga minu juures juba esimestest silmapilkudest peale. Ajasid mu mehega lorajuttu ja töötegemine läks hoopis meelest ära. Kartsin juba, et jääb mu juurde veel öömajale ka. No nii pikka voodit mul küll ei ole, kuigi jah, mu isiklik on standarditest natuke pikem ja laiem, aga pühendusega voodit ma küll laenama ei hakka. Pealegi veel mu mehe enda kätetöö.

Ja siis läks lahti hirmsaks töötegemiseks. Küsis minu käest nii tarku asju, et ma mõtlesin tõsiselt järgmisel korral, kui midagi paigaldada lasen kõik hoolega üle vaadata ja kodutöö teen ka enne ära. Roomasime siis mööda voodialuseid ja otsisime juhtme otsi lootuses leida alguspunkte. Töö käis kahe korruse vahel. Vahepeal jõudsime keldrisse ka. Imede ime-kõik juhtmed olid töökorras. Siis lasi töömees lahti karja sarvilisi ja alustas mu ruuteriga. Teatas, et Elion oli hiljuti tarkvara uuendanud. Mõni ruuter võttis selle hästi vastu, mõni kehvemini ja mõni oli omadega täitsa -no ma ei hakka seda kohta nüüd kordama. Ilmselt oli siis minu digiboksis liiga vana tarkvara, mille külge viimane tarkvara enam ei haakunud. Vähemalt nii ta mulle seletas. Ega see põhjus mind ju väga ei huvitanudki. Lihtsalt oli hea meel, et asjad said toimima ja raha ka ei pidanud maksma.

Homme ootab mind minu meiliaadressil kindlasti jälle kiri, kuidas ma teenindusega rahule jäin, kui kaua pidin montööri ootama ja kuidas ta oma tööülesannetega hakkama sai. Ei tea kas peaksin seda ka mainima, et sõi ja jõi korralikult.